Bioetanooli saab prügist

Maailmas käib tihe võistlus, kes suudab esimesena uue põlvkonna bioetanoolitehase tööstusesse paisata, ütles täna toimuval konverentsil "Biomass ja bioenergia 2008" Taani Tehnikaülikooli Risø laboratooriumi teadur Mette Hedegaard Thomsen, kirjutas Äripäev.

Kas maailmas pole praegu ühtegi teise põlvkonna bioetanoolitehast?

Minu teada mitte. On ainult näidistehaseid, kes lubavad järgneva paari aasta jooksul liikuda edasi päris tootmisse. Võisteldakse, kes jõuab esimesena oma tehasega valmis.

Mis on teise põlvkonna bioetanooli eelis?

See on palju loodussõbralikum. Kõik analüüsid näitavad, et esimese põlvkonna bioetanooli tootmiseks kuluv energia on märksa suurem kui saavutatud tulemus. Suurim kulu tulebki põllumajandusest. Seal kulub energiat traktoritele põllu harimiseks, väetamiseks, kahjuritõrjeks. Teise põlvkonna bioetanooli tehastel see kulu puudub, kuna kasutatakse biomassi ja teisi jääke.

Olen kuulnud, et just teise põlvkonna tehased on loodusele väga ohtlikud.

See võib nii olla, kui ei tehta koostööd mõne suure energiajaamaga, kus jääkaineid saaks ümber töödelda. Samuti vajab tehas ise palju rohkem energiat. Aga arvestades tootmise kõiki asjaolusid, on see siiski loodusele palju sõbralikum.

Kas teise põlvkonna bioetanool võib välja süüa praegused bioetanoolitehased?

Ma arvan, et umbes viie aasta pärast tuleb vaikne üleminek ühelt teisele ja umbes 10-15 aasta pärast võib seda näha juba suures mahus. Mis arvatavasti juhtub, on see, et praegused bioetanoolitehased ootavad lihtsalt õiget aega ja lähevad siis üle biomassi ja jääkainete peale.

Mis võib hakata maksma üks teise põlvkonna bioetanoolitehas?

Usun, et see on kallim kui esimese põlvkonna tehas, kuid vaevalt, et oluliselt. Üks korralik jaam, mis suudaks töödelda ümber 20 tonni jääkaineid tunnis, võiks maksta 840 miljonit krooni.

Kommentaar

Robert AntropovKunda bioetanoolitehase üks rajaja

Oleks täiesti tundetu ja riigivaenulik, kui Eesti võtaks samuti ette just teise põlvkonna bioetanooli tehaste soosimise. Teise põlvkonna bioetanool on toodetud tselluloosist või turbast või millestki muust, mille töötlemiseks kasutatakse hulgaliselt erinevaid happeid - see on puhas keemia. Ühe sellise tehase ümbruses ei tohi kilomeetri raadiuses midagi olla ega kedagi elada.

Samas on Eestis kolmandik põldudest vabad, et toota esimese põlvkonna bioetanooli tarbeks teravilja. Meil on põllumehi, kes tahavad kasvatada ja kes saaksid tootjate näol endale kindlad partnerid. Ma ei näe, miks me peaksime seda millegi vastu välja vahetama.

Autor: Äripäev , Sten-Aleks Pihlak