Narva Elektrijaamad: kaks võrguettevõtjat ei tegutsenud seaduse kohaselt

“Lisasime elektrituruseaduses juba varem kehtivad nõuded ka elektrijaamast energia ostmise tingimustesse,” selgitas muudatuse tagamaid Narva Elektrijaamade juhataja Ilmar Petersen. “Veebruariks polnud kaks Narva Elektrijaamadest otse elektrit ostvat võrguettevõtet alustanud tegevusi seaduse kohaselt oma senise elektrimüüja vahetamiseks Eesti Energia vastu. Kuna elektrimüüjat vahetamata säilib oht võimalikuks siseelektri eksportimiseks, olime sunnitud neile elektrimüümise peatama,” rääkis Petersen. Ta lisas, et Narva Elektrijaamad on valmis tarned taastama niipea, kui võrguettevõtjad täidavad nõuded, millega on garanteeritud ostetava siseturuelektri kasutamine kohalikul turul ja mitte selle võimalik edasimüümine avatud elektriturule.

Elektrituruseadus näeb ette, et Narva Elektrijaamadest on siseturu hinna ja tingimustega lubatud elektrit osta vaid siseturu tarbimise ja kadude katteks. Samuti ei saa suletud turu klient seaduse kohaselt reeglina endale ise elektrimüüjat valida, vaid see nimetatakse talle elektrivõrgu ettevõtja poolt. Eestis on suletud turul klientidele elektrimüüjaks peamiselt Eesti Energia. Need nõuded on seaduselooja ette näinud, et Eesti tarbijatele mõeldud reguleeritud hinnaga elektrienergiat ei saaks osta vajalikust suuremas mahus ning ülejääki juba vabaturu kõrgema hinnaga edasi müüa.

2008. aasta jaanuarist tõusid oluliselt avatud turu elektrihinnad ja Narva Elektrijaamade avatud turu elektri müügihinnale lisandus CO2 kvootide ostmise kulu. Eeltoodust tulenevalt otsustas Narva Elektrijaamad praegu odavama, Eesti-siseseks tarbimiseks toodetud elektri võimaliku edasimüümise piiramiseks muuta elektri müügi tingimusi.

Narva Elektrijaamad müüvad elektrit suletud turule kulupõhise hinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiameti (varasem Energiaturu Inspektsioon) poolt. Enne müügitingimuste muutmist oli Narva Elektrijaamadest otse elektrit ostvatel ettevõtetel võimalik teise elektrikaupleja abil siseturule toodetud elektrit vaheltkasuga edasi müüa vabal turul, kus hinnatase on üldiselt kõrgem tulenevalt elektritootmise lisakuludest nagu näiteks CO2 kvoodi tasu. Selline tegevus kahjustab eelkõige teiste Eesti elektritarbijate huve, kelle elektriarvest tuleb hiljem kinni maksta siseturu elektritoomiseks puuduolevate CO2 kvootide maksumus. Siseturu elektri võimaliku edasimüügi vältimiseks oli müügitingimuste täpsustamine oluline, kuid Narva Elektrijaamade hinnangul võimaldab sarnaseid olukordi lõplikult vältida vaid elektrituru täielik avamine kõigile Eesti elektritarbijatele.