Vallad ja linnad jäävad olmeprügi sorteerimisega hätta

Süüdi on selles aga linna- ja vallajuhid, kes ei ole suutnud olmejäätmete sortimist korraldada. Jäätmeseadus keelab prügilates sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise 2008. aasta 1. jaanuarist. Sorteerimata olmejäätmete ladustamise eest tuleb prügilal maksta tavalisest kümme korda suuremat saastetasu.

"Kui vedajal pole prügi kuhugi üle anda, ei saa ta seda ka ära vedada," selgitas ASi Cleanaway tegevjuht Argo Luude, kelle sõnul levivad müüdid, et prügivedu läheb inimesele siis nii või naa palju kordi kallimaks. "Tegelikult võib prügila sortimata olmejäätmeid vastu võttes jäätmeloast ka ilma jääda, mistõttu nad lihtsalt ei võta prügi vastu."

"Tegemist on tüüpilise Eesti asjaajamisega. Neli aastat magatakse, siis klopitakse palju vahtu üles ning kui selg on vastu seina, ärgatakse ja hakatakse tegutsema," iseloomustas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek kujunenud situatsiooni, kus aastaid on olnud teada, et olmejäätmeid tuleb hakata sorteerima.

"Seaduse eesmärk ei ole jäätmete väljasortimine, vaid taaskasutamine ehk vähendada töötlemata jäätmete ladestamist," rääkis Eek, kes tõi teistele omavalitsustele eeskujuks Tallinna linna jäätmekäitluseeskirja, kus mängureeglid on paigas ning majavaldaja kohustused määratud.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on probleem väga tõsine. „Hinnanguliselt ei täida pooled omavalitsused jäätmeseadust, kuid praegu täpsustab keskkonnaministeerium neid andmeid. Omavalitsus on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon: ministeerium ei saa kohapeal karjaseks hakata. Küll aga tuleb kaaluda seadusemuudatust, mis keskkonnatasude laekumisel arvestaks omavalitsuse panust keskkonnahoidu,“ märkis ta.

Autor: Äripäev , Koit Brinkmann