Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kommentaar: bensiini 95 ja 98 nn maailmaturuhinnad on enam-vähem võrdsed
Ehkki Eesti jaemüügikettides on pliivaba
bensiini 95 ja 98 hinnavahe reeglina 40 kuni 50 senti liitri kohta, on samade
kütuste hulgihindade vahe Rotterdami sadamates tühine.
Uudisteagentuuri Bloomberg andmetel maksab väävlivaba bensiin 95 (väävli sisaldus 10 ppm) Rotterdami sadamas 764 dollarit tonn, mis teeb ümberarvutatuna 6,72 krooni liiter. Täpselt sama hinda tuleb maksta ka pliivaba bensiini 98 eest. Väävlisisaldusega 50 ppm (50 väävliosakest miljoni kohta) tonnihind on kaheksa dollarit ehk seitse senti liitri kohta odavam. See aga tähendab, et kütusemüüjad bensiini 98 iga liitri kasumimarginaal on võrreldes bensiiniga 95 neljakümne kuni viiekümne sendi võrra kõrgem. Äripäeva arvutuste kohaselt kõigub pliivaba bensiini 95 kasumimarginaal suurematel kütuste jaemüüjatel vahemikus 50 senti kuni kroon liitri kohta.
Nafta ja naftasaaduste hinnad Rotterdami sadamates on kujunenud Põhja-Euroopas baashindadeks, mille põhjal kütusefirmad lepivad kokku omavaheliste tehingute hinnad.
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.