Saku Õlletehase juht hindab kiirust ja haritust

Kaheksa aastat Varssavis Pepsi Cola tehases müüki juhtinud mees vahetas neli aastat tagasi heade müügitulemustega ettevõtte nõrgemas olukorras olnud Poola Carlsbergi õlletehase vastu.

Põhjus polnud siiski mitte selles, et õlu maitseks talle enam ku Pepsi, vaid pigem võimaluses panna end proovile ja muuta tollel ajal kahjumiga töötanud Carlsbergi tehase edukaks ettevõtteks. Ümberkorraldused kandsid kiiresti vilja ja uute müügi- ja kliendistrateegiate tulemusena valiti Carlsberg 2003. ja 2004. aastal kõige kiiremini kasvavaks õlletehaseks Poolas.

"Meil tuli muuta tehas efektiivseks ja selleks oli vaja, et inimesed oleksid valmis panustama ja astuksid juhtkonnaga ühte jalga. Kindlasti ei ole see valutu, inimesed, kes ei suutnud või ei tahtnud muutustega kaasa tulla, pidid tehasest lahkuma. Samal ajal kogusime enda ümber töötajad, kes olid kiired otsustajad ja tegutsejad," meenutab Smaga muudatusi.

Vaatamata Carlsbergi edukatele müügitulemustele Poolas ütles Irek siiski "jah" pakkumisele tulla Eestisse juhtima Saku Õlletehast. "Olen aastaid olnud noor väljaõpetatud juht, kes ootab uusi väljakutseid Carlsbergi süsteemis. Uusi pakkumisi on tehtud pidevalt, aga alles Saku puhul tundsin, et see on see õige. Saku Õlletehas tundus huvitav ettevõte, millel on muljetavaldav minevik ja suurepärased tulevikuvõimalused."

Talle sobivad nii inimese kui ka ettevõtte juhina hästi Saku Õlletehase väärtused, millest suurima kaaluga on võidutahe. Sisseelamisega Irekil raskusi ei ole tekkinud. Kolleegidega tutvumine on läinud kenasti ja mingit vastutöötamist ta tunnetanud ei ole. "Eestlased on oma ellusuhtumiselt üsna sarnased skandinaavlastega," märgib Irek.

Ireki sõnul hämmastas teda ehk kõige enam küsimus, miks ettevõtte uus juht pole eestlane. "Aga mida ma sinna parata saan, et olen poolakas," võtab ta siiski seda suhtumist huumoriga. "Olen siin siiski eelkõige tööd tegemas ja kui mind eelistati eestlasest juhile, ju siis arvestati minu kogemust ja juhioskusi siinses keskkonnas sobivaks."

Vaatamata töötamisele nii Inglismaal kui ka Ameerikas esindab ta eelkõige rahvusvaheliste suurfirmade ärikultuuri, mis on demokraatlik. "Olen loomupäraselt käskiva juhtimisstiiliga - mulle on loomupärane ise kiiresti otsustada ja seejärel teistele ülesanded kätte jagada. Ometi olen viimase viie aastaga teadlikult enda stiili demokraatlikumaks arendanud, sest teismoodi polnud võimalik rahvusvahelist firmat juhtida. Olen alati tahtnud õppida ja arenenda ning mul on väga vedanud õpetajate ja juhendajatega. Poola Carlsbergis töötades oli mul aasta aega isegi n-ö juhtimisalane eratreener," räägib Irek, lisades, et on nende abil väga teadlikult arendanud enda juhtimisoskusi.

"Juht peab oskama erinevates olukordades õiget juhtimisstiili kasutada. Kui igapäevaselt eelistan demokraatlikku juhtimisstiili, siis näiteks kriisiolukorras on õigem ümber lülituda käskiva stiili peale, et probleem saaks kiiresti ja võimalikult väikeste kahjudega lahendatud."

Irek peab end heaks meeskonna loojaks ja motiveerijaks. "Tahan enda meeskonda parimaid inimesi ja julgen seda ka nõuda. Mul ei ole hirmu töötada koos inimestega, kes on minust ühes või teises spetsiifilises valdkonnas targemad. Ma leian, et see peabki nii olema. Tippjuht peab tänapäeval olema visionäär. Kuigi lühiajalised eesmärgid on olulised, tuleb alati jälgida, et nende nimel pikaajalist strateegiat ohvriks ei toodaks."

Irek plaanib esialgu jääda Eestisse kaheks kuni kolmeks aastaks, sest elumuudatuse varjupoolena jäid tema naine ja tütred elama Varssavisse. Üks tütar pääses just läbi suure konkursi õppima Varssavi eliitkooli ega soovinud praegu Eestisse seetõttu ümber asuda.