Eestis saaks põlevkivist valmistada
kummikuid ja riiet, bensiinist rääkimata, kirjutab Ärileht.
Eesti suudaks kümne aasta pärast hakata tootma põlevkivist laiatarbekaupu või vähemalt nende toorainet, kui täna antaks teadlastele selline lähteülesanne, ütleb põlevkiviinstituudi direktor Jüri Soone. Selleks tuleks maaki kaevandada senisega võrreldes siiski poole rohkem.
Eesti keemiatööstused kasutavad praegu ära vaid ligi viis protsenti põlevkivis peituvatest kemikaalidest, sest enamus maagist põletatakse soojuse ja elektri tootmiseks ära.
Seotud lood
Brasiilias on põlevkivist valmistatud õli alates
1935. aastast. Hiinas Fushuni lähistel tegeletakse tasapisi põlevkivi
kaevandamisega alates 1920-ndatest.
Põhjamaade kontekstis võivad kliimariskid tunduda jätkuvalt ehk kauged, kuid ometi ei jää neist puutumata ka siinsed ärid, mõjutades peale põllumajanduse näiteks kaubandust, kinnisvara, pangandust, kindlustust. Nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaeksperdi Imre Bányászi sõnul tuleb ettevõtluse seisukohast lisaks asukohale läbi kaaluda tarneahelaga seotud ohukohad.