Ülikiirelt arenevat tehisintellekti võiks kasutada juba igas tööstusettevõttes

„Teoreetilised mudelid ja see, kuidas tehisaru töötab, on pärit juba 1960ndatest. Aga eelmise aasta lõpus ja käesoleval aastal on toimunud kauaoodatud tehnoloogiline murrang ja teooriast sai praktika – tehisaru hakkas korralikult tööle,” rääkis Solita Eesti juht Märt Ridala. „Kuigi meil kasutati juba varem masinõppemudeleid, mis tunnevad ära pildil oleva asja või looma, fikseerivad sõiduki kiiruse või tõlgivad tekste, on tänaseks kõigi jaoks kättesaadava tehnoloogilise murrangu teinud OpenAI ChatGPT, Microsoft Bing, Google Bard, Adobe ja paljud teised.”

Erinevatest võimalustest tööstuses ja tootmises küll räägitakse palju, aga siiski kasutatakse AI-d reaalselt veel vähe. Ent Ridala sõnul toimubki uute tehnoloogiate vastuvõtt ja rakendamine vaikselt, mitte üleöö. Uute süsteemide juurutamine oleneb eelkõige meeskondadest ja organisatsioonidest ning võtab aega ja vajab harjumist.

Kõige lihtsam on tehisaru lahendused kasutusele võtta paberimajanduse digitaliseerimisel. Näiteks on võrdlemisi lihtne ehitada süsteem, mis tunneb ära paberdokumentidel olevaid välju ja tekste ning selle abil automatiseerida näiteks tellimuslehtede, arvete, saatelehtede jms. infosüsteemi sisestamise ja töötluse.

Teine valdkond kus tööstus- ja tootmisettevõtted saaks tehisaru kasutada on kvaliteedi kontroll. Näiteks võib õpetada tehisaru ära tundma valmistoodangu fotodel nähtavaid defekte või ebatavalist heli tootmisseadme müras.

Nendest samm edasi on juba loov tehisintellekt, mis suudab suure hulga info põhjal õppida vastama küsimustele. Üks võimalus sellise lahenduse kasutamiseks võiks olla tehisaru, mis „õpib“ tööstusmasinate hoolduse- ja remondi juhendite järgi andma vastuseid hooldustehnikute küsimustele.

„AI areng on olnud tõesti kiire! Minu kogemus on, et mullu oktoobris-novembris oli ühtäkki Twitteris märgata, et midagi hakkab toimuma. Jälgisin, kuidas 3-4 põhilist tehnoloogiapakkujat pakkusid oma süsteemi testimiseks ning alates veebruarist on ilmunud lausa iga päev mõni tehisintellekti uuendus. Uute asjade tulek on nii kiire, et ei jõua enam jälgidagi. Ettevõtetel on omavahel suur konkurents ning püütakse jõuda värskete asjadega välja enne teisi,” selgitas Ridala.

Ta möönis, et erinevates valdkondades on tehisintellekti arengul kindlasti erinev mõju. „Siinkohal tasub jagada füüsiline töö ja mõttega töö valdkondadeks. Meil, inimestel, on robotite ees suuri eeliseid just füüsilises osas – oleme arenenud selles keskkonnas kümnete tuhandete aastate jooksul võimalikult paindlikult füüsiliselt toimima. Meie energiakasutus on tunduvalt efektiivsem kui robotitel ning sellistes kohtades, kus on vaja sõrmega kruvisid keerata, on meil inimestena veel suur eelis olemas. Samas matemaatikaga oleme aktiivselt tegelenud vaid viimased sada aastat ning selles on tehisintellektil meid kindlasti lihtsam võita.”

See tähendab, et kohtades, kus on rohkem ja suuremat töötlust vajavad andmemassiivid, võidab tehisintellekt inimesi samamoodi, nagu oleme õpetanud arvuteid meid malemängus võitma. Seega on juba täna võimalik kasutada tehisintellekti töövahenditena, et teha oma tööd kiiremini, sest AI suudab sekunditega töödelda tohutuid massi infot ja sellest nii-öelda referaadi luua.

„Tehisaru võib kasutada küll ka kiirema reklaamikirjutamise peale, aga näiteks uute ravimite väljatöötamises oleks sellest inimestele rohkem kasu. Meil on ju nüüd lõpuks olemas miski, mis suudab 30-40 aasta jagu uurimistööd ja -tulemusi väga kiiresti läbi lugeda ja nende põhjal etteantud tingimustel lahendusi pakkuda. Ja mitte ainult ravimitööstus, vaid ka näiteks uute materjalide loomine, võimsate akutehnoloogiate arendamine, autoremont või kodutehnika parandamine võiksid olla nüüdsest oluliselt kiiremad ja lihtsamad protsessid. Lisaks oleme keeleprogrammide pealt juba näinud, et masina väljapakutu on sageli parem ja läbimõeldum,” kõneles Ridala.

Tema sõnul on juba näha, et tarkvara ja süsteemide arendamine muutub efektiivsemaks ning odavamaks. „Meie näeme, et tänu tehisaru ja kergprogrammeerimise süsteemidele saab ka väikestele ja keskmise suurusega organisatsioonidele soodsamalt IT süsteeme arendada ning digitaliseerimine muutub soodsamaks. Tuleb lihtsalt olla vastuvõtlikum, julgem ning paindlikum uute tehnoloogiate kasutuselevõtul. Meie töö on leida ettevõtetes ja asutustes erinevaid võimalusi kus IT tehnoloogiat ja tehisaru kasutada ning analüüsida, kuidas uued tehnoloogiaid meid saaksid aidata. Tehisintellekti võimekus on juba tõestatud.”