VKG juhatuse esimees Ahti Asmann ei nõustu keskkonnakaitsjate kriitikaga, et uus tselluloositehas tooks kaasa raiemahu suurenemise. Foto: Andras Kralla
Asmanni sõnul on Eesti Energial monopol põlevkivi üle, kuid viimane küsib põlevkivi eest hingehinda, mida VKG pole nõus maksma. Vaieldud on läbi kõik kohtuastmed ning üksteisele on esitatud hiigelnõuded. VKG ei ole nõus põlevkivi hinnastamisega ning ei täida vanu lepinguid. Asmanni sõnul on tegemist põhimõttelise vaidlusega, kuidas tõlgendada konkurentsiseadust. Vaidlus veel kestab.
Viru Keemia Grupp (VKG) algatab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eesmärgiga uurida võimalusi kaasaegse biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks Ida-Virumaale, mis hakkaks väärindama Eestis tekkivat paberipuitu, tootma biotooteid ja taastuvenergiat. Eeldatav investeeringumaht ulatub 800 miljoni euroni ja tootmine alustaks tööd kõige varem 2026. aastal.
Kliimavaldkonnas eksisteerib täna Eestis õiguslik vaakum, mille täitmine on hädavajalik, sest Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkide elluviimiseks tuleb reguleerida käitumist Eesti ühiskonnas nii valdkondade üleselt kui ka jaotades kohustusi konkreetsetele valdkondadele, kirjutab Viru keemia Grupp pressiteates.
Põlevkiviõlitööstuse VKG (Viru Keemia Grupp) juht Ahti Asmann ei rõõmusta selle üle, millele uues koalitsioonileppes on kiitust jagatud ehk põlevkivi kasutamisest loobumine 2040. aastaks. "See on viga," ütleb Asmann.
Eestis kaevandati 2018. aastal 15,9 miljonit tonni põlevkivi, 2019. aastal aga 24% vähem ehk 12,1 miljonit tonni. Möödunud 2020. aastal kaevandati põlevkivi veelgi vähem – 9,2 miljonit tonni.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.