Kes jäävad ellu Eesti lihatööstuses?

Vastatud küsimusedMiniinvestorKuidas on tavakodanikul võimalus investeerida Eesti taastuvenergiasse? Antud juhul jääb see garanteeritud tulususega investeering ainult suurärimeeste võimaluseks kuna nõuab suurt alginvesteeringut. Tavalisel palgatöötajal seda võimalust ei ole, või on?Paraku Eesti börsil ühtegi noteeritud taastuvenergia tootjat ei ole. Pensionifondide, investeerimisfondide ja avalikult kaasatavad eraisikute raha võiks lubada taastuvenergia projektidesse investeerida ja riik võiks seda soosida. Täna investeerimisfondidel ja avalikult noteeritud ettevõtetel on palju seadusandlusest tulenevaid piiranguid, mis takistavad uutesse projektidesse investeerimist.AloKui suur on taastuvenergia tasudeks makstav summa, mida aasta jooksul tasuvad elektritarbijad Eestis ja kui suur on see summa, mida me maksame kaudselt läbi maksude põlevkivi elektrit doteerides?Taavi Veskimägi on hinnanud põlevkivienergeetika subsiidiumiteks käesoleval aastal 250-300 miljonit eurot, 2012 a. lisandub sellele summale veel 156 miljonit eurot riigieelarvest. Tegelikkuses on need summad veel suuremad, sest põlevkivi ressurssi ei jagata turutingimustes, vaid antakse otsustuskorras, ning reguleeritud hind on kordades madalam kui ta peaks olema. Normaalse turuhinna ja reguleeritud hinna vahe ongi varjatud subsiidium, ehk raha mis Eesti riigil ja tema kodanikel jääb teenimata. Taastuvenergia toetusteks on makstud taastuvenergia tootjatele vahemikus aug 2010-aug 2011 ca 38 miljonit eurot. Taastuvenergia tasudest finantseeritakse ka 5,05 miljoni euro ulatuses fossiilsete allikate tootmist ning Eesti Energia põletab põlevkivi ja puitu 11,3 miljoni euro eest. Viimane on eriline kurioosum, sest madala kasuteguriga põlevkivikateldes puidu põletamine tekitab hinnalise ressursi - puidu - raiskamise ning seega ka hinnatõusu. Viimase 5 aastaga on küttepuu hind tõusnud 50% ja suurim osa sellest kasvust on aset leidnud just siis kui Narva elektrijaamad puita massiliselt põletama hakkasid. Viimasel ajal käitub RMK nagu põlevkivikaevandus, suunates suure osa oma küttepuudest otse Narva kateldesse.AntsKui suured on Eesti taastuvenergia toetused Euroopa võrdluses?Kas meie toetuste tase on optimaalne sõltub taustsüsteemist, kus vaja vaadelda erinevaid elemente - fossiilsete allikate subsideerimist, elektrihinda, muid soodustusi peale toetuste. Ka absoluutarvudes on Eesti toetused keskmisest madalamad võrreldes EL-ga. Toetuste taset erinevates EL liikesriikides on võimalik vaadata www.energy.eu Seal on paraku andmed aasta taguse seisuga ning vahepeal on toimunud mitmetes riikides muutusi. Näiteks maismaatuuleenergia puhul varieerub toetus ELs 35 €/MWh kuni 130 €/MWh. Eesti puhul on see 53,7 €/MWh.Lätis on tuuleenergia toetus 110 €/MWh, Leedus 87 €/MWh (suurendamisel), Soomes alates märtsist 2011 95,4 €/MWh. Eestis lisaks 7-le EL riigile lisandub tulu elektrimüügist, mis omakorda sõltub tootjate otsustest elektri müügi osas (nt kas fikseerida müügihinnad pikaajaliste lepingutega, realiseerida toodetud elekter börsil) ning on seotud elektrihinna kõikumise riskidega. Näiteks viimastel nädalatel on tänu rohkele sademete hulgale Skandinaavias elektrihind Nordpoolis langenud vahepeal ka 6 €/Mwh.õpetajaEelnevatel aastatel on riigiteenistujate palku kärbitud, langenud on ka teiste töötajate sissetulekud. Kas toetuste vähenemine ei võiks pigem olla taastuvenergiaettevõtjate algatus, olemaks solidaarne ülejäänud Eesti ühiskonnaga? Taastuvenergia on tore asi, aga kas me peame päästma maailma just õpetajate arvelt?Õpetajate arvelt suunatakse järgmisel aastal Eesti Energia aktsiakapitali 156 miljonit eurot. See on rohkem kui kõikidele õpetajatele käesoleval aastal makstav palk kokku.Majandusministeeriumi poolt kavandatav taastuvenergia toetuste seadusemuudatus vähendab tarbijate elektriarveid 1%. Sama efekti saavutab siis kui lõpetada igasugune toetuste maksmine Narva Elektrijaamades hakkepuidu ja põlevkivi koospõletamisele.Kui eesmärk oleks tarbijate elektriarvete vähendamine või tarbijaid aasta pärast ees seisva elektrihinna tõusu eest kaitsmine, mis jääb oletatavalt 25-30%, siis sellist tegevuskava ei ole majandusminister ju pakkunud.Meie arvates võiks tarbijatelt kogu taastuvenergia toetuste kulu maha võtta – võit 5,6%, eeldusel et riik austab oma kohustusi olemasolevate tootjate ees. Taastuvenergiat võiks finantseerida muudest allikatest, millest oli eelpool juttu.MargusSu jutus jäi ühtteist segaseks. Kirjutad, et tänud taastuvenergiale on Narva Elektrijaamades toodetud vähem elektrit ja seetõttu on keskkonda vähem saastatud. Ometigi on Narva Elektrijaamad töötanud viimastel aastatel täistuuridel. Seega ei saa kuidagi väita ja näidata, et tuuliku tõttu on Eesti õhk puhtamaks saanud. Samas on saanud õhk kindlasti puhtamaks seetõttu, et Narvas on osa põlevkivist asendatud biomassiga. Vaadates su väljaütlemisi, võitled sa biomassi kasutamise vastu Narvas, mis on ainus reaalselt Eesti õhku puhastanud taastuvenergia tootmine. Kas see pole silmakirjalik?Narva elektrijaamad müüvad elektri turule ja turg on kogu Baltikum, Põhjamaad kokku. Lisaks ka Venemaa. Ehk siis Narva jaamad toodavad elektrienergiat ekspordiks. Kui taastuvenergia tootmisvõimsusi poleks peaks kogu kodumaise tarbimise katma Narva elektrijaamad ning seega peaksid nad veel rohkem tootma keskkonda saastavat põlevkivielektrit. Kui koostootmisreziimis uutes elektrijaamades kasutatakse ära pea 100% energiat ning Narvas 40%, siis kuidas saab ebaefektiivsem tootmine sama kütusekoguse juures teha õhku puhtamaks? Lisaks, tuule ja hüdroenergial puuduvad igasugused õhuheitmed. Antud juhul pole Narva jaamad õhu puhtuse osas üldse konkurentsis.Lugejatele meeldetuletuseks, Eestis on põlevkivienergeetika olnud konkurentsitult suurim vee ja mineraalsete loodusvarade kasutaja ning jäätmete tekitaja. Põlevkivisektor on Eesti suurim veekasutaja - 79% võeti vabariigi kõigist veeallikatest kokku. Paiksetest saasteallikatest õhku paisatavate heitmete kogustelt 66% Eesti tahkete osakeste, 94,6% vääveldioksiidi, 68'4% lämmastikoksiide, 62,2% süsinikoksiidi, 82,6% CO2 ja 89,6% muude õhuheitmete summaarsest kogusest põlevkivitööstus on Eesti suurim loodusvarade kasutaja ja jäätmete tekitaja (90%).Põlevkivist elektritootmine on üks suurima CO2 emissiooniga elektritootmisviise maailmas, emiteerides ca 1,2 t CO2 1 MWh elektrienergia kohta. Võrdluseks maagaasi vastav näitaja on ca 0,35 t CO2 MWh kohta ja otseloomulikult tuuma, hüdro, tuule ja päikeseenergia puhul on see näitaja null. Aastast 2013 peavad kõik elektritootjad ostma CO2 heitmeload oksjonilt, kus hinda prognoositakse 25-30 eurot CO2 t. See ühtlasi tähendab põlevkivielektri tootmishinna kahekordistumist kuna praegu Eesti tarbijatele müüdava põlevkivielektri hind on ligi 30 eurot.Nagu ka see näide kujundlikult tõestab muutub saastamine tulevikus järjest kallimaks ning jätkates Eestis ühe saastavaima elektritootmisviisiga, väheneb Eesti inimeste jõukus ja majanduse konkurentsivõime.küsimusKas rohelise energia toetusi võiks finantseerida teistmoodi kui elektriarvetega?Jah saab küll. Taastuvate allikate eelis võrreldes fossiilsete ja tuumaenergiaga on see, et taastuvatele palju erinevaid finantseerimisvõimalusi. Näiteks 2011 a. ulatuvad põlevkivienergeetika subsiidiumid Taavi Veskimäe andmetel 250-300 miljoni euroni aastas, sellest 120 milj CO2 kvoodiraha ja 150 milj põlevkivi alternatiivkulu, sest kivi saaks kasutada õlitootmises kasumlikumalt. Sellele lisaks soovitakse Eesti Energia põlevkivienergeetika investeeringuid riigieelarvest järgmisel aastal toetada 156 miljoni euroga. Selle summa eest saaks kaetud olemasolevate taastuvenergia võimsuste toetuste järelejäänud osa.Teine võimalus oleks lõpetada tarbijate elektriarvetega taastuvenergia toetamine ning leida vahendeid muudest allikatest näiteks CO2 heitmekaubanduse tõotab tuua riigile 2013-2020 1-2 mld eurot, millest pool tuleb investeerida energiasäästu ja taastuvenergiasse, EL fondid 2014-2020 210 milj eur, taastuvenergia direktiivi paindlikud kauplemismehhanismid, mis võimaldavad teiste riikide rahaga arendada meie taastuvenergiavõimsusi.?Lugupeetud hr Tammist, miks peavad tarbijad kinni maksma tootjate kasumid?Kasum ei tähenda majandustegevusest ülejäävat raha, mida võib tasku pista. Kuna kasumiarvestamise metoodika kohaselt ei arvestata kuludesse laenude tagasimakseid, dividendimakseid ja omakapitali tagasimakseid, siis kasum ongi nende rahaliste väljaminekute katmise allikas.Jutud ülisuurtest kasumitest on ilukirjanduslik liialdus. Tegelikkuses jäävad tootlused taastuvenergia sektoris keskmisele või isegi sellest madalamale tasemele. Kui keegi teeniks siin sektoris ülikasumeid siis oleks uusi sõltumatuid energiatootjaid külluses, ent seda ju ei ole. Kui võtta kaks suuremat taastuvenergia sektorit – biomassi ja tuuleenergia – siis siin on sõltumatuid energiatootjaid võimalik ühe käe sõrmedel üles lugeda.jlpOn viidatud, et 2007. aastal vastu võetud ning toetused toonud seadus oli korruptiivne. Kuidas kommenteerite?Esiteks on taastuvenergeetika tootmist soosivad seadused vastu võetud pea kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, tegemist on EL ametliku energiapoliitika olulise osaga. Euroopa Komisjoni hinnangul on taastuvenergia toetused kõige efektiivsemaks ja odavaimaks viisiks taastuvatel allikatel põhinevate elektritootmisvõimsuste leviku tagamiseks http://ec.europa.eu/energy/climate_actions/doc/2008_res_working_document_en.pdf Mistõttu ei õnnestu maalida sellest Riigikogu poolt vastu võetud seadusest mingit tonti või korruptsioonipesa. Ma saan aru, et see on küsimus Eesti Vabariigi Riigikogu enamusele mitte ettevõtjatele. Korruptsiooni uurimisega tegelevad Eestis selleks ettenähtud ametiasutused ning väited taastuvtoetuste korruptiivsusest on minu hinnangul lihtsalt nende osapoolte pahatahtlik laim, kellele taastuvenergia põhimõtteliselt ei meeldi.Annika MatsonKes on see Eesti eraisik, kes on teinud kõige suurema investeeringu oma vahenditest Eesti taastuvenergiaärisse? Kui suure investeeringu?Suurimad Eesti erainvestorid on tuuleenergiasse investeerinud eraisikud nagu näiteks Hannes Tamjärv, Jüri Mõis, Peeter Mänd, Aivar Berzin, Oleg Ossinovski jt või bioenergiasse investeeriv Raul Kirjanen.Valdav osa Eesti hüdroelektrijaamadest on samuti renoveeritud eraisikute poolt.Investeeritud summad ulatuvad kindlasti miljonitesse eurodesse, täpsemate summade osas jään vastuse võlgu.peeterMiks ei saa te leppida toetuste skeemiga a'la Skandinaavia mudel: toetus lõppeb teatud tasemel, turg on tasemest kõrgemal toetust ei saada, turg kukub tasemest allapoole - toetus on saadaval. Lisaks järjest rohkem on juttu toetuste vähendamisest, elik EU riikidele on rängalt mõjunud energiasektorist laekuva aktsiiside ja maksude oluline vähenemine, mis on nüüd riikide eelarve ridadel muutunud pöördvördeliselt, st energiasektor, mis ennem täitis eelarvet nüüd tühjendab seda järjest kiirenevas tempos. Seda enam on see teema üleval täna, kui nn veri on tänavatel.Skandinaavias on toetuste skeemid sama eripalgelised kui mujal Euroopas. Kasutatakse fikseeritud toetusi, millele lisaks on tootjatel võimalik teenida tulu elektrimüügist börsil (Taanis maismaa tuuleenergia), roheliste sertifikaatide süsteemi(Rootsis)ning ostukohustust, kus toetuse suurus on sõltuvuses elektrihinnast (Soomes). Lisaks sellele eksisteerivad investeeringutoetused (kõigis Skandinaavia riikides), kompenseeritakse taastuvenergia tootjatele võrguga liitumise kulu ning võrgu arenduskulu, tehakse maksusoodustusi jms.Taastuvenergia toetuste tase sõltub taustsüsteemist, kus vaja vaadelda erinevaid elemente. Näiteks kuidas maksustatakse fossiilseid allikaid ja tuumaenergiat. Skandinaaviariikidele on iseloomulik kõrged CO2 ja energiamaksud, mis soodustavad taastuvaid allikaid. Samuti tuleb arvesse võtta elektrihind, mis praktiliselt kõigis EL riikides v.a. Bulgaaria on kõrgem kui Eestis.Taastuvenergia toetuste regulaarne ümbervaatamine on täiesti normaalne ja vajalik. Seda kasvõi sellepärast, et erinevalt fossiilsetest allikatest toimub taastuvenergia sektoris tehnoloogia kiire küpsemine ning kulude alanemine, ning seetõttu tuleb ka toetusi vähendada. Küsimus on selles, et Eesti plaanib seda teha tagasiulatuvalt olemasolevatele tootmisvõimsustele, samas kui mujal vaadatakse regulaarselt ümber toetusi uutele tootmisvõimsustele ja olemasolevad tootmivõimsused jäetakse rahule.Eelarvet tühjendab kasvavas tempos hoopis fossiilsete energiaallikate subsideerimine. 4.okt 2011 andsid Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) ja OECD teada, et 2010. aastal subsideerisid valitsused fossiilsete kütuste (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi jms.) tootmist ja tarbimist 409 miljardi USD eest. 2009 aastaga võrreldes suurenes summa 110 miljardi USD võrra. IEA hinnangul suureneb fossiilsete kütuste toetamine 600 miljardi USD-ni 2015. aastaks hoolimata valitsuste lubadustest võidelda kliimamuutustega ning G-20 ja EL liikmesriikide otsusest fossiilsete allikate toetamisest loobuda. Taastuvaid allikaid samaaegselt toetati 2009. aastal 59 miljardi USD-ga ning taastuvate toetamine suureneb IEA hinnangul 100 miljardi USD-ni 2015. aastal.HeheeKahjuks esineb üle maailma näiteid, kui "taastuvenergia" sildi all kasutatakse maksumaksjate raha lõppkokkuvõttes negatiivse energiatulemiga ettevõtmiste toetamiseks. Kuidas on teemaks olevate toetuste määramisel garanteeritud, et optimaalsed lahendused realiseeruvad olukorras, milles vähem optimaalseid või lausa kahjumiga töötavaid lahendusi riiklikult toetatakse?Kui toetused on kõigile turuosalistele võrdsed ning läbipaistvad, siis tagabki see selle, et tehakse majanduslikult kõige soodsamaid variante, mitte aga vastupidi kus on projektipõhised toetused, mida kehtestab riigiamet ning selliselt võib küll juhtuda, et toetatakse ka ebaefektiivseid projekte.AarneMKM-i inimesed ja ka Taavi Veskimägi on viidanud, et Euroopa riigid vaatavad taastuvenergeetika toetusi ümber. Kas oskate näiteid tuua?Taastuvenergia toetuste ümbervaatamine on täiesti normaalne ja vajalik. Ka Eestis võiks seda teha regulaarselt. Ent toetusi ei tohi muuta juba olemasolevatele elektrijaamadele tagasiulatuvalt. Paljud Euroopa riigid tõepoolest vaatavadki regulaarselt toetusi ümber ja see on väga mõistlik tegevus. Tagasiulatuvalt olemasolevatele tootmisvõimsustele on seda üritatud teha Tshehhis ja Hispaanias päikeseenergia sektoris. Probleem seisnes siin selles, et päikesepaneelide hind on viimastel aastatel hüppeliselt langenud, kiirusel mida mitte keegi 5 aasta eest ei osanud ette näha. Seetõttu olid mitmetes liikmesriikides toetuste tasemed liiga kõrged. Korrigeerimistuhinas aga tehti viga ning asuti vähendama ka toetusi neile,kes juba investeeringud teinud ja seda tagasiulatuvalt. Sellisele lähenemisele astus jõuliselt vastu ka Euroopa Komisjon. Siin viide Komisjoni käesoleva aasta teatisele, kus ühemõtteliselt sedalaadi vähendamine on hukka mõistetud http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0031:FIN:ET:PDF Samuti on nii Tsehhis kui ka Hispaanias ettevõtjad õigustatud ootuse rikkumise pärast valitsuse kohtusse kaevanud.Tiit"Õpetajate arvelt suunatakse järgmisel aastal Eesti Energia aktsiakapitali 156 miljonit eurot. See on rohkem kui kõikidele õpetajatele käesoleval aastal makstav palk kokku." Mida sellega öelda tahate? See, et raha summa on suurem kui õpetajate palk, ei tähenda kuidagi, et selles summas ei saaks olla osa, mille arvel oleks saanud õpetajate palka tõsta. Kuidas sellega ikkagi on?Küsimus on valikutes, mida toetatakse. 156 miljonit eurot võib ka muuks otstarbeks kasutada kui keskkonda saastava põlevkivienergeetika toetamiseks.MarekKui ennem oli majaomanikul valikuvabadus, kas kütta mugavalt, kalli elektriga või ennast natuke liigutades, odavalt puudega, siis nüüd kergitavad koostootmisjaamad ka küttepuude hinda ülespoole. Samas toetab see sama majaomanik, läbi elektrihinnas kajastuva taastuvenergia tasu, koostootmisjaamu.Uus puiduhakke koostootmisjaam kasutab Narva elektrijaamadega võrreldes sama energia tootmiseks 2-2,5 korda vähem puitu. Kui Eesti Energia põletab 40% kasuteguriga, siis näiteks Tallinna elektrijaama kasutegur on ca 100%. Seega läheb põlevkivikateldes ca 60 % kaduma, mida saaks kasutada elamute kütteks. 7 milj € väärtuses lastakse Narva EJ-de poolt sooja vett Narva jõe vesikonda. Seega täna kasutavad NEJ-d ebaefektiivselt piiratud puidu ressurssi, lastes jõkke 7 milj € ning kõigele sellele maksavad tarbijad veel 11,3 milj€ peale. See omakorda on toonud kaasa puidu hinna tõusu kodutarbijatele (vt eespool). Konkurentsiameti andmetel on hakkepuidul baseeruvad kaugküttevõrgus kõige odavam soojusenergia hind, ning Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus suured koostootmisjaamad tarbijatele soojust toodavad, omakorda üks kõige odavamaid soojahindu Eestis.AntsKui suur on seaduse toel tehtud investeeringute kogumaht?Vahemikul 2007-2011 on taastuvenergia sektoris uutesse tootmisvõimsustesse investeeritud ligi 500 miljonit eurot, sellest 87% on investeerinud erainvestorid, ligi 13% riigiettevõte Eesti Energia. Kokku on juurde loodud 221 MW uusi tootmisvõimsusi, mis hoiavad ära ligi 1 miljoni tonni põlevkivi ahju ajamise Narva elektrijaamades ning sellega kaasneva keskkonnasaaste. Suurenenud on kohalikel allikatel põhinevate tootmisvõimsuste osakaal ehk energiajulgeolek ning peale taastuvenergia toetuste maksmise lõppemist on kõik need tootmisvõimsused turul konkurentsivõimelised. Loodud on juurde ka sadu töökohti nii metsanduse, ehitussektoris kui ka elektrijaamade hooldamises.

Kas ei tundu vastuoluline, et puudega kütja, maksab taastuvenergia tasu tõttu, nii kallima elektri ja lisaks sellele ka kallimate küttepuude eest? 

Vastatud küsimusedAntsKas Rakvere LK plaanib järgida teise Soome suure lihatööstuse Atria eeskuju ja oma toodete üliodavate müügihindadega Eesti lihatööstused ketipoodidest välja suruda?Rakvere LK eesmärk on hoida lihaturu liidripositsiooni eelkõige läbi innovaatilise tootearenduse, olles sealjuures usaldusväärne kodumaine tootja.MalleKas Rakvere LK plaanib sarnaselt eesti lihaveisele võtta tooteportfelli ka eesti lambad?Plaan on tõesti hakata müüma ka Eesti mahe talleliha. Sortimendis on kokku 8 erinevat nimetust maitsestamata talleliha ja tooted jõuavad lettidele detsembri lõpus-jaanuari alguses.JesperToiduainete tööstuses panustatakse väga palju tootearendusse. Kuidas panustab Rakvere Lihakombinaat tootearendusse ning kas on oodata tervise tooteid ka lihatööstuselt?Rakvere tootearenduse eesmärgiks on pakkuda häid maitseid mugavas pakendis ning teha seda võimalikult tervisesõbralikult. Viimasel paaril aastal oleme võtnud selge suuna E-ainete ja soola vähendamisele. Tänase seisuga ei sisalda 70% Rakvere brändi toodetest lisaainet E621 ja juba teist aastat arendame uued tooted ilma E621-ta. Tehislike värvainete vähendamine on plaanis järgmisest aastast. Soola vähendamine meie retseptuurides toimub samamoodi järk-järgult ja eesmärk on aastaks 2014 vähendada soolasisaldust kuni 15%.SmithKui hästi kasutatakse täna tapaloomade erinevaid komponente Eesti ja Rakvere tapamajades. Milline on tavapärane viis looma realiseerimisel, kui siga või veis tuleb täna tapamajja, mida kasutatakse, mida mitte. Kas lisaks lihale ja teistele söödavatele organitele, kasutatakse müügiks, meditsiinis, teistes tööstustes vm ka teisi kõrvalsaadusi- a la nahad, spetsiifilised organid jne.Loomade realiseerimisel lähtume põhimõttest, et kõik mis vähegi võimalik on, tuleb maha müüa. Laias laastus jaguneb tapamaja toodang kahte suurde rühma:- inimtoiduks lubatud toodang: liha ja rupsid- tehniline toodang: nahad, lemmikloomatoidutoore, lihakondijahuIgale tooteartiklile püüame leida kliente ja turgu.JaanKui suure osa Rakvere Lihakombinaadi toorainest moodustab üldse liha? Mitu protsenti? Kui toodete pakendeid vaadata, siis on häbematult palju tooteid, mille koostises ainus liha meenutav asi on näiteks 13% kanalihamassi. Ülejäänud on soojajahu, modifitseritud tärklis, kondijahu jms. Samas on Lääne-Euroopas või USA-s tavaline, et vorst sisaldab näiteks 97% liha.Eks maailm meie ümber on kirju ning erinev - alates tarbimisharjumustest, ostuvõimest ja lõpetades pakutava tootevalikuga. Näiteks mõned nädalad tagasi Hiinas käies tõdesin, et turul on kanajalad ja hakkliha ühe hinnas.Ma usun, et tänane lai tootevalik kaubanduse riiulitel pakub alternatiive igale maitsele, ka neile kes kõrgemat lihasisaldust eelistavad.LauriTere! Kas RLK kasutab ainult kodumaist sea- ja veiseliha toorainet oma tootmises? Kes on täna Rakvere LK omanikud, kas ainult soomlased, või on omanike hulgas ka Eesti päritolu kodanikke?Sealiha tooraine puhul kasutame valdavalt Eesti Siga:- jahutatud sealiha on 100% eestimaisest toorainest- vorstitoodetes kasutame ca 90% kodumaist sealihaVeiselihast tooraines on kodumaise osakaal ca 50% ja seda eelkõige vähese saadavuse tõttu.AS Rakvere LK omanik 100% HKScan Corporation, kelle suurimad omanikud on Soome ja Rootsi seakasvatajad, omades üle 81% häälteõigusest. Eesti päritolu kodanikke 100 suurima omaniku hulgas pole.PeeterMis on praegu Teie ettevõtte jaoks kõige olulisem, et püsida suurima ning edukama lihastööstusettevõttena Eestis?Edu tagavad maitsvad tooted ning efektiivne ettevõttesisene töökorraldus. Seda kõike saab saavutada ainult läbi pühendunud professionaalsete töötajate.tartlaneKas liha kvaliteedil on ka vahet, kui ma ostan seda sašlõkina nt Selverist (või mis iganes muust suurest kaubandusketist) või nt Säästust/Maximast?Aitäh.Juhul kui te ostate mingit kindlat Rakvere šašlõkki, siis on tegemist sama tootega, olenemata müügikanalist.LihameesMillistele eksportturgudele panustab Rakvere lihatööstus kõige rohkem ning milliseid võimalusi näete ekspordi kasvatamisel?Rakvere LK suurimad eksportturud on Läti ja Leedu, kus opereerivad meie tütarettevõtted. Kõige suuremat kasvupotensiaali näeme Leedu turul. Täna ei ole me Baltikumi suurimal turul liidrite hulgas, aga tahame sinna jõuda. Mis puudutab eksporti väljaspoole Baltikumi, siis ootame müügikasvu Venemaalt ja Hiinast. Ekspordi kasvatamise märksõnad on sihtturule sobivad tooted ning järjekindel töö edasimüüjate ja klientidega.MatiMilliseid kogemusi olete õppinud lähiturgudel tegutsevatelt lihatööstutelt (Skandinaavia, Venemaa jne)?Läbi iseenda ja teiste kogemuste olen õppinud, et kõige olulisem on mõista oma ärimudeli plusse ja miinuseid ning arendada seda vastavalt tulevikunõudlusele. Rakvere LK ärimudel saab alguse söödatehastest, kus valmistatakse söödad oma sigadele ja lõpeb bränditoodete viimisega kaupluseletile. Vahepeale jääb seakasvatus, tapamaja, lihalõikus, lihatööstus. Kõik lülid on omavahel tihedalt seotud ning otsuste tegemisel peab alati mõistma nende ulatust ning mõju teistele lülidele.MariLeiburi juhatuse esimees Asso Lankots on tõdenud, et osa Leiburi tootearendusest tuleb teha väljaspool Eestit et hoiduda infolekkest ja konkurentide kopeerimisaktsioonidest. Kuidas on Rakveres korraldatud tootearendus - kust saate ideid uuteks toodeteks ja kui tihti konkurendid teie tooteid matkivad?Tootearendus on Rakvere üks prioriteete olnud juba aastaid. Uued maitsed, tooteideed ja pakendilahendused tulevad nii partnerfirmadelt, läbi messidel käimise kui reisimise. Püüame infoleket mõistlikkuse piire vältida, aga kindlat garantiid pole. Viimased aastad on näidanud, et meie poolt turuletoodud edukad maitsed ja pakendilahendused saavad konkurentide poolt väga kiirelt kopeeritud. Arvestada saab ehk 6 kuulise edumaaga, aga siis hakkad tasapisi märkama konkurentide analoogseid mustika, kirsi, metsamarja maitseid. Ühest küljest võiks seda võtta isegi komplimendina Rakvere tootearendusele, kes kenasti suunda näitab.HiinaMida Rakvere Lihakombinaat Hiina plaanib eksportida?Rakvere on Hongkongi eksportinud sealiha juba pea 3 aastat. Meie peamised artiklid on olnud seapead, -jalad, seamaod ja ribikondid. Hiinlaste toitumisharjumised on oluliselt erinevad läänemaailmast, aga nende nõudlus sobib hästi meie pakkumisega.ArtjomKui palju investeerite uutesse seadmetesse ja pühendunud töötajaskonna arendamisse?Rakvere LK vajab investeeringuid nii sealihatootmise kui tööstuste arendamiseks Eestis ja Lätis. Meie keskmine investeeringusumma viimastel aastatel on olnud ca 6-7 mln EUR'i, mis jaguneb tootearenduse, efektiivsuse ja ehituslike projektide vahel.Ettevõtte töötajate arendamine on kindlasti Rakvere jaoks oluline valdkond. Koolitus- ja arengukavad pannakse paika tavaliselt aasta alguses lähtuvalt töötajate arenguvestlustest ja vajadusest ning ettevõtte suundadest. Koolitusprogramme realiseerime nii ettevõttesiseselt kui -väliselt. Väga heaks abiks on näiteks Toiduliidu poolt organiseeritavad toidutööstuste spetsialistide ühised koolitusprgrammid, kus erialaspetsialistid saavad oma teadmisi ja kogemusi vahetada.vinkuKuidas olete suutnud suhteliselt hästi seni hoiduda kanalihamassi sisse segamisest ettevõttes valmistatavatele vorstitoodetele? Ja mis põhjusel seda teised tootjad järjest laiemalt teevad ja muudavad tooted vähemalt minu jaoks mittekõlbulikeks?Eestis tegutseb üle 100 lihatööstuse. Konkurents on ülitihe ja kõik võitlevad selle nimel, et pakkuda tarbijale sobivamaid tooteid kui konkurent. Kes, mida ja mis vahenditega seda teeb, on juba konkreetse tööstuse otsus. Samas, võite kindel olla, et kaubandus hoiab lettidel ainult müüvat kaupa - butafooria on saamata käive.IndrekKuidas on tarbijate suhtumine viimasel ajal e-ainetesse muutunud? Mitmed RLK konkurendid on hakanud tootma e-ainete vabasid lihatooteid, mida pakendil ka rõhutatakse. Millal Rakvere lõpetab nt E250 ja E621 kasutamise? Miks pole seni lõpetatud?E-ainetega seoses levib meil palju müüte ja valeuskumisi. Mulle isiklikult tundub, et lisaainete temaatika on üle võimendatud. Kõik Eestis kasutatavad E-ained ja nende piirnormid on heaks kiidetud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt ja tarbijale ohutud. E-temaatika asemel peaks kutsuma üles inimesi mitmekülgselt toituma ja rohkem sporti tegema.70% Rakvere brändi all müüdavast toodangust on E621 vaba, samuti on kõik uued tooted. E250 on säilitusaine, mille kasutamisest loobumine lihatööstustes ei tule valdavas osas toodangus kõne alla, sest tooted muutuvad tarbijale ohtlikuks võimaliku botulismibakteri tõttu.Annika Matson1. Kui suurt müügikasvu (käibes) plaanite järgmiseks aastaks?2. Mis aitab teie ettevõttel järgmisel aastal müüki kasvatada?3. Kas ja kui palju planeerite tuleval aastal juurde palgata müügiinimesi (kui palju töötab teil täna RLK-s müügiinimesi)?4. Mis kanaleid kasutate müügiinimeste palkamiseks?5. Kas ja kui palju plaanite järgmisel aastal tõsta müügijuhtide palka?Rakvere LK järgmise aasta eelarve on veel lõplikult kinnitamata, aga kasvuootus on 5% juures. Müügiedu peab tagama tootearendus ja hea müügitöö. Müügimeeskonnas muutusi ette näha ei ole. Uusi müügiinimesi otsime tavapäraseid kanaleid pidi - isiklikud tutvused, cv-online, kuulutused ajalehtedes. Müügijuhtide 2012 aasta motivatsiooniskeem on seotud aastaeesmärkide täitmisega.AnnikaMillist juhtimisalast raamatut te viimati lugesite, mida võiks ka teistele soovitada?Ei mäletagi, mis juhtimisalast raamatut sai viimati loetud. Pigem hangin uusi ideid jooksvast perioodikast ning suheldes teiste inimestega (juhtidega).TonnKas te arvate, et tulevikus on võimalik ka sealiha osta turupealt nagu seda on terve elu tehtud või suured müügiketid söövad selle väikse kaupmehe lihtsalt oma hindadega välja? Kas Eestis on üldse enam tulevikku turgudel?Turgude osakaal on viimastatel aastatel vähenenud, aga ma usun, et päris ära ei kao nad kunagi. Seda on näha ka mujal Lääne-Euroopa riikides, kus eksisteerivad paralleelselt talukaupa pakkuvad turud ja suured kaubandusketid. Turg ei ole mitte ainult müügikanal, vaid on ka oluline sotsiaalse suhtluse koht.MatiRakvere Lihakombinaat on teinud viimastel aastatel olulisi ümberkorraldusi toodangu logistikas. Kas need muutused on õigustanud ootusi? Milliseid logistilisi lahendusi teete tulevikus kulude kokkuhoiu eesmärgil? Tänan!2010 aasta sügisel läks Rakvere oma jaotuslogistikas üle avatud logistika mudelile, mis tähendab, et teeme koostööd teiste tarnijatega (seni vedas auto ainult Rakvere toodangut). Samuti oleme teinud ümberkorraldusi laotöös. Tulemused on olnud ootuspärased. Tulevikuplaanidest veel rääkida ei taha, aga eks me püüame hoida optimaalset kulustruktuuri ja samas tõsta klienditeeninduse taset.SilverMillist mõju avaldas MASU ja mida olete ette võtnud, et säilitada või tõsta ettevõtte kasumlikkust ja konkurentsivõimet lihatööstuse sektoris?Masuaastad 2009-2010 tõid kaasa teatavaid muutusi lihatarbimises - vähenes kogutarbimine ning suurenes odavama hinnaklassi toodete osakaal. Tarbijad muutusid oma ostudes oluliselt ratsionaalsemaks võrreldes majandusbuumi ajaga. Need muutused kahtlemata esitasid väljakutse kõigile lihatööstustele. Minu hinnangul suutsime Rakvere LK-s uute oludega edukalt kohaneda, mille eest kahtlemata peab tänama kogu meie töötajaskonda! Kärpisime kulutusi, keskendusime põhitegevusele ning suunasime tootearenduse ja müügifookuse nõudlusele vastavalt. Ja eks jätkame samade suundadega.MariPoeletid on juba enne jõule pungil verivorstidest. Kuidas on praadide ja verivorstide müük Rakverel sellel aastal läinud? Kas uutest toodetest on juba enne pühi tekkinud maitse- või müügihitte ja mis on Teie selle aasta lemmikud?Jõulupraadide ja verivorstide müügiga oleme üldiselt rahul, hooaja algus on näidanud paremaid tulemusi võrreldes eelmise aastaga. Ja seda hoolimata lumepuudusest, mis tavapäraselt ikka müüa aitab. Head meelt valmistab uudistoodete müügiedu - Laste verivorst jõhvikatega, Õllepraad ja Rukkileivakattega Ahjukael on ka minu enda selleaastased lemmikud.K1) Miks haiseb sealiha kala järgi, kui see pannile visata? 2) Miks on loomaliha kvaliteet Eestis nii vilets? 3) Miks te arvate, et sojajahu, maitseainete ja rohke soolaga kokku keedetud roosa kördi müük, vorsti nime all, ei ole pettus?1) Juhul kui siga on toidetud kalajahuga, siis võib sealihale jääda külge teatav kalalõhn. Rakvere LK tütarettevõtte Ekseko, kes varustab meid eestimaise sealihaga, ei ole viimased 10 aastat kasutanud kalajahu sigade söödas. Juhul kui tahate normaalse lõhnaga sealiha, siis valige Rakvere brändiga toode. 2) Eestis on lihaveisekasvatus veel suhteliselt noor, aga areneb jõudsalt - viimase üheksa aasta jooksul on lihaveiste arvukus kasvanud ligi 6 korda, samuti on paranenud tõulisus. See loob kindlustunde, et veiseliha kvaliteet järjest tõuseb. Rakvere LK on viimsed 6 aastat teinud tihedat koostööd Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsiga ja seda eelkõige eesmärgiga pakkuda stabiilse kvaliteediga eestimaist lihaveise liha. 3) Pakendil on kirjas detailselt, mis aineid toode sisaldab. Kedagi ei peteta ega sunnita ostma. Kaubavalik riiulitel on väga lai, loodetavasti leiate sobiva toote.