Tõnis Vare: sõda on tagasi Euroopa mandril, geopoliitilised pinged ja tööstuslik konkurents kasvavad

Möödunud energeetika-aasta oli sõna otseses mõttes erakordne. Venemaa algatatud täiemahuline sõjaline agressioon Ukraina vastu, energiakandjate tavapäraste tarnekanalite katkemine ja viimasest põhjustatud maagaasi hinna plahvatuslik tõus, mis kandus üle ka teiste energiakandjate hindadesse, muutsid oluliselt turgu, millega oldi pikema aja jooksul jõutud ära harjuda. Kuigi sõda Ukrainas jätkub, on tänaseks energiahindades toimunud oluline rahunemine, samas on energiajulgeolek tõusnud poliitilises päevakorras esikohale.

Möödunud aasta hinnatippude kordumist ei peeta eelseisval talvel kuigivõrd tõenäoliseks. Samas on näha olulisi muutusi mõttemallides, mis tulevikku arvesse võttes Eestile loodetavasti kasuks tulevad, sest vajadus tagada meie varustuskindlus ei ole olnud kunagi suurem. Turvalisema tuleviku loomiseks peame elektrifitseerima ja tagama energiajulgeoleku ning varustuskindluse, vähendades sõltuvust kütuste impordist, tugevdada tuleb meie elektrivõrke ning jagada puhtale energiale ülemineku kulusid ja tulusid ühiskonnas võrdsemalt.

Möödunud energiakriis mõjutas tugevalt kõiki tarbijaid ja et kaitsta neid halvima eest, siis toetasid Euroopa Liidu riikide valitsused eelmine aasta kokku 646 miljardi euroga majapidamisi ja ettevõtteid, et ei tekiks energiavaesust ning majanduse konkurentsivõime ei väheneks. Hinnatõusu tõttu maksid Eesti tarbijad eelmisel aastal elektri eest üle 850 miljoni euro rohkem kui üle-eelmisel aastal. Kõikide energiakandjate hinnatõusude leevenduseks maksis Eesti riik erinevaid toetusi eelmisel aastal 200 miljoni euro eest, mis olid võrdluses teiste liikmesriikidega ühed väiksemad.