Tõe ja õiguse otsimine on eestlasel veres ja see on igati loomulik soov. Koroonakriis on ajanud ühiskonna kahte leeri - enamik käitub arstide, terviseameti ja valitsuse soovituste järgi, teine osa teeb risti vastupidi, õigustades seda internetis ja rahvasuus leviva infoga haiguse läbipõdemise ohutusest, imeravimitest jne. Oskus ise leida õige info võib praegu päästa inimelusid ja aidata meid rutem tagasi normaalsusse. Artikli eesmärgiks on näidata, kuidas õiget ja valeinfot eristada, kirjutab Energiatehnika OÜ juht ja volitatud elektriinsener Jüri Joller.
- "Sotsiaalmeedia valeinfo ja segaduse kampaania tuules tehtud mastaapse vea näiteks on Brexit," toob elektriinsener Jüri Joller näite sellest, mis võib juhtuda tõejärgsel ajaperioodil. Foto: Erakogu
Praegust ajaperioodi iseloomustatakse kui tõejärgset (post-truth), mille all mõistetakse fakte ignoreerivat või vähemõjusatele faktidele viitavat tegevust, mis mõjutab avalikku arvamust. Igaühel oleks justkui oma arvamus (oma suhteline tõde), mis viib tõdemuseni, et tõde ei olegi olemas, seda eelkõige seetõttu, et tõde on liiga keeruline leida ja mõõta. Tõejärgne ühiskond teeb sedasi oma otsustes ridamisi vigu, mis maksavad hiljem kätte. Sotsiaalmeedia valeinfo ja segaduse kampaania tuules tehtud mastaapse vea näiteks on Brexit. Suured riigid tulevad oma vigade parandamisega pikapeale toime, väikeriigid aga võivad lakata olemast. Eesti ei saa endale kindlasti selliseid kahtlasi eksperimente lubada. Meie peame oma tõe ja õiguse vagu ikka suure hoolega edasi ajama.
Seotud lood
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.