Lahkus masinatööstuse grand old man Aleksei Hõbemägi

Aleksei Hõbemägi sündis 18. detsembril 1926. aastal. Alghariduse sai A. Hõbemägi Tartu 15. algkoolist (1940), keskhariduse aga Tartu Tööstuskeskkoolist (1943). Edasi aga juba õpingud masinaehituse valdkonnas Tallinna Elektromehaanika Tehnikumis, kust ta sai masinaehituse tehnik-tehnoloogi kutse (1947). Kõrgharidusteed alustas Aleksei Hõbemägi tolleaegses Tallinna Polütehnilises Instituudis (1947-1950), jätkates Bratislava Tehnikakõrgkoolis. Siit sai Aleksei Hõbemägi mehaanikainseneri kutse, millele jäi ta truuks elu lõpuni. Järgnes Leningradi Industriaalinstituut, mille lõpetas 1956. a. Aastatel 1960-1963 oli Aleksei Hõbemägi aspirantuuris Leningradi Mehaanikainstituudis. 1967. a kaitses ta samas tehnikakandidaadi kraadi. Töö teemaks oli „Survetöötlusriistade tootmine plastse deformeerimise meetodil“.

Oma mehaanikainseneri alase tegevust alustas Aleksei Hõbemägi Tallinna Juveelivabrikus (1951-1956) algul insenerina, hiljem tehnikaosakonna juhatajana. Edasi järgnes töö vaneminsenerina Eesti Rahvamajandusnõukogu (RMN) Masinaehituse Valitsuses. Aastatel 1956-1992 sai Aleksei töökohaks RMN Kalinini nim Elavhõbealaldite Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut (TUI); töökohtadeks laborijuhataja, tehnoloogiaosakonna juhataja ja peainsener. Nii ulatub Aleksei Hõbemäe tegevus RMN aegadesse (1958-1965), viisaastaku- ja seismeaastakuplaanide ja üleliiduliste ministeeriumide ja organisatsioonide aegu.

Pika perioodi (36 aastat) Aleksei Hõbemäe töökäigus moodustab töö teadusvallas. Tema uurimisalaks oli metallide survetöötlus, peamiselt plastne deformatsioon kopeerpressimistehnikas valuvormide ja pressvormide valmistamiseks ning raskdeformeeritavate tööriistateraste külmkopeerimispressimine. Antud uurimisvaldkonnas on ilmunud Aleksei Hõbemäe poolt või tema kaasautorluses 7 monograafiat (nii eesti, vene, saksa kui ka slovaki keeltes), enam kui 60 teadustrükist ja arvukalt populaarteaduslikke kirjutisi. Ta oli mitmete kandidaaditööde juhendaja, hilisema perioodil doktoritööde opponent ja kaitsmiskomisjonide liige.

Suure osa, et mitte öelda suurima osa Aleksei tegevusest moodustas 1936.a asutatud ja 1940. a keelustatud Üleriikliku Eesti Metallitöösturite Liidu (ÜEML) tegevuse taastamine koos Eesti taasiseseisvumisega 1991.a. Ja seda juba Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) nime all. Võeti vastu liidu põhikiri, valiti 5-liikmelne juhatus. Liidu tegevdirektoriks oli Aleksei Hõbemägi aastatel 1994/1995, 2002, 2004/2005. Tohutu töö tehti Aleksei Hõbemäe poolt sel perioodil Eesti masinatööstuse arendamisel, EMLi kui võrgustiku loomise ja hoidmise osa. Selle näiteks oli EMLi liikmeskonna kasvamine ca 100-ni, tihe koostöö tööstuse ja koolitajate vahel – Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna, Tallinna Tehnikakõrgkooli jt vahel. Tänu Aleksei Hõbemäe entusiasmile ja ettevõtmistele elas Eesti masina- ja metallitööstuse 2000. aastate majanduslanguse, EMLi mõõnaperioodi. Olgu selle kinnituseks Eesti masina- ja metallitööstuse tänane hea seis kui ka ca 140-liikmeline EML liikmeskond täna.

Hiljem jätkates EMLi arendusdirektorina, oli Aleksei Hõbemäe mureks EMLi liikmesettevõtete tootlikkuse ala arendamine, müügitulu ja ekspordi analüüs, töötajaskonna statistika, paljusid keeli tundva inimesena rahvusvahelistest näitustest ja messidest osavõtu korraldamine jpm.

Aleksei Hõbemägi oli ka hea kirjamees. Tema sulest sõna otseses mõttes sündis mitmeid ülevaateid Eesti masina- ja metallitööstusest, EMLI arengutest. Traditsiooniks said iga viie aasta tagant EMLi ja TTÜ mehaanikateaduskonna ühisväljaanded (2006. a - EML 1991-2006; 2011. a – 75 aastat TTÜ mehaanikateaduskonda ja 20 aastat EML; 2016. a - 80 aastat TTÜ mehaanikateaduskonda ja EMLi; 2021. a - 85 aastat EMLi). Veel 2016. a 18. jaanuarist pärineb Aleksei Hõbemägi käsikiri „Eesti metalli- ja masinatööstus läbi aegade. Eesti Masinatööstuse Liit. 65 tegevusaastat“. Ja see oli just kui kokkuvõte Aleksei Hõbemäe 65 aasta tegevusest Eesti masinatööstuse grand old man-na.