Tööstusmetallide hindu ähvardab stagnatsioon

Tööstusmetallide hindu ähvardab stagnatsioonTööstusmetallide hindu ähvardab kuus kuud kestev stagnatsioon, sest Hiina olukord halveneb ja hinnad peavad madalamale jõudma, et tootjad hakkaks pakkumist vähendama, ütles Standard Chartered. Ühtlasi vähendas pank tööstusmetallide hinnaprognoose selle ja järgmise aasta puhul.

Vase hinnaprognoosi vähendati 28 protsendi võrra ja alumiiniumi oma 24 protsendi võrra. Hiina aktiivsus on piiratud kuni veebruarini, mil riigis hakkab uus aasta, ütles pank.

„Me ootame, et olukord muutub suhteliselt halvemaks,“ kirjutasid analüütikud Nicholas Snodon ja Paul Horsnell. „Turutasakaal peab tõenäoliselt tulema pakkumise poolelt.“

Londoni metallibörsi indeks, mis koondab kuut tähtsamat tööstusmetalli, kukkus kuue aasta madalaima tasemeni. Hindade taastumiseks peab alumiiniumi tootmine vähenema, nikli ja tsingi varud aga kahanema, ütles Standard Chartered.

„Vask on ainuke metall, kus on näha juba toodangumahtude haripunkti saabumist. See võib tähendada, et järgnevate kvartalite jooksul saavutatavatest põhjadest võib metall suhteliselt paremini taastuda, ütlesid analüütikud.

Nii vask, tina, nikkel kui ka alumiinium jõudsid eelmisel nädalal kuue aasta madalaima tasemeni. Tsink on odavnenud viie aasta põhja. Tööstusmetallide hinnalangust on süvendanud ka suur ülepakkumine.

Sellel nädalal toimus seega mõningane tehniline taastumine, sest hinnad jõudsid ekstreemsusteni. Vask kallines 3,8 protsenti 5120 dollarini tonnist ja tsingi hind tõusis 7,6 protsenti 1818,5 dollarini tonnist. Tina lisas 9,2 protsenti ja tonn maksab 15225. Nikkel tõusis 3 protsenti ja Alumiinium 4,5 protsenti. Kumbki maksis neljapäeva õhtuks 9870 ja 1600 dollarit tonnist.

Terase nõudlus hakkab kasvama

Rio Tinto prognoosib, et globaalne terase nõudlus kasvab järgmise 15 aasta jooksul keskmiselt 2,5% aastas. Arenevad turud peaksid firma hinnangul sellesse kasvu kõige enam panustama ja nendes riikides, väljaarvatud Hiinas, peaks terase nõudlus kasvama 2030. aastaks 65%, vahendab Marketwatch.

Hiina annab keskmiselt poole maailma terasetoodangust ning riigi aastane toodang ulatub 800 miljonile tonnile. Hiina teraseeksporti peaks parandama jüaani devalveerimine, mis on ka rauamaagi hinda aidanud üleval hoida. Hooajaliste faktorite tõttu peaks Hiina rauamaagi nõudlus olema keskmisest tugevam, vaatamata sellele, et eelmisel nädalal tabas investoreid Hiina suhtes tugev ebakindlus.

Nädala lõikes on rauamaagi hind kasvanud aga 5,3 protsenti 56,5 dollarini tonnist.

Rio Tinto on agressiivselt laiendanud rauamaagi kaevandamist Austraalias Pilbara kaevandusregioonis. See on sundinud paljusid väiksemaid rivaale uksi sulgema. Samuti on see pahandanud poliitikuid, kes süüdistavad suurfirmasid turu üleujutamises.

Tootmise suurendamine on ka suuresti põhjus, miks hind kukkus juulis kümnendi põhja 44 dollarile tonnist. 2011. aastal saavutatud tipu ajal küündis hind üle 190 dollari. Goldman Sachs prognoosib, et hind kukub järgmise 18 kuu jooksul veel 30%.

LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees ennustab, et rauamaagi hinnad võivad järgmise 2-3 aasta jooksul jõuda 20-30 dollarini tonnist.

Toornafta hind taastus järsult

Eelmise nädala alguses kukksid nafta hinnad kuue ja poole aasta madalaima tasemeni. Brent odavnes alla 44 dollari ja WTI alla 38 dollari.

USA Energia Informatsiooni Ameti (EIA) andmetel vähenesid USA naftavarud üle-eelmisel nädalal aga 5,45 miljoni barreli võrra 450,8 miljonile barrelile. Analüütikud olid oodanud 1,45 miljoni barreli suurust tõusu. Eelmise nädala lõpus hakkasid ka aktsiaturud tõusma ja nafta hind kallines kolme päevaga ligi 16 protsenti.

Nüüdseks on hinnad veidi uuesti kukkuma hakanud, sest Hiina ostujuhtide indeks langes ja see sütitas kartusi Hiina aeglustumisest.

„Möödunud nädalal oli volatiilsus väga suur, kuid paistab, et 50 dollarit on püsiv tase,“ märkis Petromaxi analüütik Olivier Jakob. „See on jätkuvalt turg, kus on palju pakkumist.“

Selle nädala lõpuks oli nafta teinud kokkuvõttes aga väga korraliku tõusu. Brent kallines 13 protsenti ja WTI lisas 16 protsenti. Kumbki maksis neljapäeva õhtuks 50,75 ja 46,8 dollarit barrelist.

Autor: Nädal börsil