Töötleva tööstuse kasv püsib mõõdukas

Suurima panuse tootmismahtude kasvu andsid tavapäraselt puidu-, elektroonika-  ja metallitoodete tootmine. Vastupidiselt, kasvu pidurdas eelkõige kemikaalide tootmine. Keemiatööstuse toodangumaht on juba pikemat aega languses olnud, peamiseks põhjuseks ekspordinõudluse vähenemine. Ka möödunud aastal jõudis keemiatoodete toodangumaht kasvuni vaid üksikutel kuudel.

 Kuigi elektroonika tootmismaht kasvas veebruaris jätkuvalt kiiresti (24%), aeglustus selle ekspordikäive järsult vaid 3 protsendini. Peamiseks põhjuseks veebruaris laojäägi tekkimine, mis tõenäoliselt müüdi ekspordiks märtsis. Elektroonikatoodete ekspordikäibe kasvu aeglustumine viis järsult alla ka kogu töötleva tööstuse ekspordi keskmise käibe kasvu. Kui jaanuaris kasvas see 5%, siis veebruaris 3%. Positiivne on see, et peamiselt Venemaa kriisist kannatada saanud toiduainetesektori ekspordikäibe langus aeglustus tublisti ning tootmismaht kasvas isegi 3%. Muuhulgas toetas toiduainetetootmise kasvu piimatoodete tootmismahu languse vähenemine. Käesoleva aasta esimese kahe kuu jooksul on aeglustunud nii ekspordiks kui koduturule müüdud käibe kasv. Kuigi sel aastal on aeglasem ka tootmismahu kasv, viib käibekasvu alla väljamüügihindade langus (nii tootja- kui ekspordihindade langus on sel aastal süvenenud).  Kui jaanuaris töötleva tööstuse uued tellimused vähenesid, siis veebruaris pöördusid need taas tagasihoidlikule kasvule (aastases võrdluses 3%, eksporditellimused 2%). Sellise muutuse taga oli peamiselt elektroonikatoodete tellimuste taastumine viimased paar kuud kestnud langusest. Vaatamata sellele, et ettevõtete ekspordikäibe kasv on aeglustunud, suunavad töötleva tööstuse ettevõtted jätkuvalt suure osakaalu oma toodangust välisturule. Veebruaris läks ekspordiks 71% käibest. Euroala majandus on tasapisi tugevamaks muutumas. Euro nõrgenemine ja EKP varaostuprogramm toetavad euroalariikide majanduskasvu ning läbi selle ka mitmete riikide nõudlust. Samas avaldab Venemaa majanduskriis jätkuvalt negatiivset mõju meie välisnõudlusele, sealhulgas meie lähiregioonis asuvatele kaubanduspartneritele, Leedule, Lätile ja Soomele. Euro nõrgenemine dollari suhtes mõjutab otseselt ligikaudu kolmandikku meie väliskaubandusest, st parandab dollaris müüdud kaupade hinnapõhist konkurentsivõimet, kuid samal ajal muudab dollaris ostsetud kaubad kallimaks. Eesti ettevõtted impordivad ligikaudu kaks kolmandikku oma tootmissisenditest.