01.06.12, 13:16

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Edasimüügiõiguse lõppemine ei välista ettevõtte üleminekut

Ettevõtte keskse vara (nt autode edasimüügiõigus) mahajäämine muu vara üleandmisel ei välista, et vähemolulise vara omandaja, kes sõlmib ise uue edasimüügilepingu, omandab kogu ettevõtte, sh maksuvõlad.

Riigikohus kordas 16. aprilli 2012. a otsuses nr 3-3-1-6-12 oma varasemaid ettevõtte üleminekut puudutavaid seisukohti. Varem ei ole Riigikohus ettevõtte üleminekule siiski niivõrd laia tõlgendust andnud. Riigikohus viitas Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt ettevõtte üleminekuga on tegemist ka siis, kui üleantud ettevõte või ettevõtte osa ei säilita oma organisatsioonilist iseseisvust, kuid siiski säilib funktsionaalne side, mis võimaldab omandajal jätkata samasugust või analoogilist majandustegevust.

Juba mitmendat korda tugines Riigikohus Euroopa Kohtu poolt väljakujundatud nn Spijkers’i kriteeriumitele, mille kohaselt peab ettevõtte ülemineku kindlakstegemisel analüüsima:

1) ettevõtte tüüpi;

2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminekut;3) immateriaalsete vahendite üleminekut;4) kliendi ja hankijasuhete jätkuvust;5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasust;6) majandustegevuse jätkuvust ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aega;7) personali säilitamist (mis on nn väheste vahenditega ettevõtete puhul eriti oluline);8) ettevõtte omandaja varasemat tegevust;9) üleandja ja omandaja tegevuskohta ning juhtorganite liikmete kattuvust.

Spijkers’i kriteeriumid on küll üksikfaktorid, kuid nende hindamine peab toimuma koosmõjus. Ettevõtet saab lugeda üleläinuks, kui Spijkers’i kriteeriumitest moodustub kooslus, mis võimaldab jätkata ettevõtte majandustegevust (või sellele sarnast) ilma olulise katkestuseta.

Käesolevas kaasuses oli tegemist sõiduautode pankrotistunud edasimüüjaga. Uus diiler jätkas tegevust samades ruumides samade töövahenditega, sest temale läks üle pankrotistunud ettevõtte varade valdus ja korterihoonestusõigus. Suur osa endise automüüja töötajaid alustas tööd uue diileri juures. Vaidluse algatas maksuamet, kes nõudis pankrotistunud ettevõtja maksuvõlga uuelt diilerilt. Viimane väitis vastu, et kuna pankrotistunud ettevõtte edasimüügiõigus oli omandamise hetkeks lõppenud ja tema pidi edasimüügiõiguse mitu kuud hiljem iseseisvalt hankima, siis tegemist ei saanud olla ettevõtte üleminekuga.

Riigikohus nentis, et kuigi edasimüügiõigus oli enne varakogumi omandamist katkenud, ei välista varakogumi omandaja poolt uue edasimüügilepingu sõlmimine (ja selleks tehtavad jõupingutused) ettevõtte üleminekut. Kohus nõustus maksuhalduriga, et kuigi üleantud varakogumisse ei kuulunud edasimüügiõigus, oli üleantud varakogumiga siiski võimalik iseseisvat majandustegevust jätkata. Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks tuleb seega hinnata, kas üleantud varakogum võimaldab omandajal kasutada seda samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks või mitte ja kas ka tegelikult varakogumi kasutamine toimus.

Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et pankrotistunud ettevõtte vara omandajale läksid ettevõtte üleminekust tulenevalt üle ka maksuameti nõuded pankrotistunud ettevõtte vastu.

Selle kaasuse valguses väärib tähelepanu teinegi Euroopa Kohtu lahend (nn Merckx’i kaasus), milles Luxembourgi kohus on võtnud Spijkers’i kriteeriumitest lähtudes veelgi rangema seisukoha. Nimelt leiti seal, et ettevõtte üleminek võib toimuda ka ainuüksi õiguse (ainumüügiõigus, turustusleping) üleandmise vormis. Antud kaasuses moodustus üleläinud varakogum ainult edasimüügiõigusest (turustusleping lõpetati algse edasimüüjaga ja sarnane leping sõlmiti uue edasimüüjaga). Lisaks läksid algse edasimüüja juurest uue edasimüüja juurde tööle 14 töötajat 64-st. Kohus leidis, et ettevõtte ülemineku direktiivi sätted kohalduvad isegi juhul, kui algse edasimüüja ja uue edasimüüja vahel puudub igasugune lepinguline suhe. Kuna Riigikohus on ettevõtte ülemineku hindamisel järjekindlalt lähtunud Spijkers’i kriteeriumitest tegemata vahet võlausaldajatel, kelle kaitseks ettevõtte üleminek tuvastatakse, võib arvata, et ka Merckx’i kaasuse tõlgendus jõuab varem või hiljem Eesti õigusesse.