- pollumajandus.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- ehitusuudised.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- raamatupidaja.ee
- kinnisvarauudised.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus hange annab rohelise tee prügi taaskasutusele
Olmejäätmete taaskasutamise küsimuses on toimunud tõsised läbimurded. Omavalitsuse tasandil on aru saadud, et prügimajandus vajab põhjalikke ümberkorraldusi ja nõutud toorainet, millest saab toota keskkonnasõbralikult elektri- ja soojusenergiat on patt prügilatesse matta, kirjutab Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam Eesti Energia blogis.
Positiivseks näiteks on Tallinna linnavalitsuse poolt käivitatud hange kogutavatele jäätmetele käitleja leidmiseks. Vaatamata sellele, et Tallinna linn on osanik linna lähistel asuvas prügilas, avab linn konkurentsi ja annab ettevõtetele võimaluse pakkuda linnale jäätmete käitlemise teenust. Esmakordselt näitab omavalitsus üles huvi kes, kuidas ja mis hinnaga linnaelanike jäätmeid käitleb.
Sellel hankel otsustatakse Tallinna elanike poolt makstava ligi 3 miljoni euro saatus järgneval kahel aastal. On positiivne, et linnaelanike prügi saab tulevikus kõige soodsama käitlemise hinna pakkuja, kes ühtlasi peab suunama prügi taaskasutusse, mitte prügilasse.
Jäätmete vedamise ja käitlemise lahutamine on omavalitsuse jaoks uus kogemus. Võib pidada mõistetavaks hanke nõuete küsitavusi ja piiranguid, mis hetkel ei võimalda 2013. aastal valmival Iru jäätmeenergiaplokil hankes osaleda. Siiski on jäätmekäitlust läbipaistvamaks muutev hange oluline edasiminek, mis väärib järgimist.
Usume, et hankega seonduvad erimeelsused ja puudused saavad linna poolt lähiajal lahendatud ja Eesti Energia Iru elektrijaamal avaneb võimalus pakkuda Tallinna elanikele senisest vähemalt kolmandiku võrra soodsamat prügi taaskasutamise hinda.
Täna jääb Eestis sorteerimisest üle ja ladestatakse prügilatesse 300 tuhat tonni segaolmejäätmeid aastas. Uus Iru jäätmeplokk suudab sellest taaskasutada 220 tuhat tonni. Ehk jäätmeploki valmimisel saab Eestist jäätmekäitluse poolest Euroopas ja ka maailmas eeskujulik riik.
Kindlasti ei konkureeri Iru jäätmeenergiaplokk jäätmete koduse sorteerimise ja liigiti kogumisega, vaid on mõeldud liigiti kogumisest ülejääva olmeprügi taaskasutamiseks.
Eesti kliimas moodustavad küttekulud märkimisväärse kulu ja küttekulude kasv lööb valusalt paljusid perekondi. Nii mõnigi Eesti elanik ootab hirmuga esimesi talviseid küttearveid. Ka sel nädalal kuulsime järjekordsest üle 30%-lisest soojuse hinna tõusust.
Iru jäätmeploki valmimisel on kartuseks vähem põhjust. Tallinna ühe suurima soojuse tootjana suudab Iru elektrijaam jäätmeenergiaploki valmimisel pakkuda tugevat konkurentsi kohalikul soojuse turul ja pidurdada küttekulude kasvu Tallinna ja Maardu elanike ning ettevõtete jaoks. Prügist toodetud soojusenergia saab olema odavam kui Vene gaasist ja biokütustest toodetud.
Lõppkokkuvõttes ootab meid jäätmeenergiaploki valmimisel vähemalt kolm head uudist: puhtam Eesti, väiksem prügiarve ja madalamad küttekulud.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.
Enimloetud
1
2
5
Viimased uudised
„Nende ridade kirjutamise ajal istun ma ühe Dubai pilvelõhkuja 48. korrusel …“
Üritused
Hetkel kuum
Ida-Viru tehasejuhtide palk kerkis aastaga 15,6%
Muutuvad ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid ehk EMTAKid
Tööstusjuht Siiri Lahe: meil on riigis uute välisinvestorite ja seniste hoidmine täiesti paigast ära
Estonian Celli juhatuse liikme lepingus oli “üllatusmunana” kirjas ka lehmad ja teravili
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele