Eksport tammub paigal

Möödunud aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 14,4 miljardi euro väärtuses ja imporditi 16,1 miljardi euro eest. See tähendab, et kaubavahetuse puudujääk oli 1,69 miljardit eurot.

Suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuses.

Eestist eksporditi kaupu 183 riiki ja imporditi 145 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 137 riigiga. Euroopa Liidu, sh Suurbritannia osatähtsus moodustas Eesti koguekspordist 70% ja koguimpordist 79%. Kaubavahetuses Euroopa Liidu riikidega suurenes eksport 3% ja import 1%. Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes: eksport 8% ja import 7%.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Aastaga suurenes kõige enam eksport Taani, kuhu veeti kokku 127 miljoni euro eest kaupu. Taanile järgnes Hispaania, kuhu veeti 87 miljoni euro eest kaupu, peamiselt kütuseid. Enim vähenes eksport Singapuri ja Lätti.

Eestist viidi nii nagu varasematelgi aastatel enim välja elektriseadmeid, mineraalsed tooted ning puitu ja puittooted. Enim mõjutas eksporti positiivselt põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo suurenemine, aastaga kasvas nende kaupade eksport 226 miljonit eurot. Järgnes transpordivahendite eksport, mis kasvas 142 miljonit eurot ja mehhaaniliste masinate väljavedu, mis kasvas 106 miljonit eurot.

Kõige rohkem vähenes aga mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljavedu, mis vähenesid vastavalt 450 ja 184 miljonit eurot.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 71%. Üle-eelmise aastaga võrreldes vähenes kodumaiste kaupade väljavedu 1% ja reeksport suurenes 3%. Märgatavalt on vähenenud Eesti päritolu mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljavedu. Enim on suurenenud põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid on Soome, Rootsi ja USA.

Kogu kaupade impordist toodi kõige rohkem kaupu Soomest, Leedust ja Saksamaalt. Aastaga vähenes kaupade sissevedu kõige enam Valgevenest ja Hollandist. Valgevenest toodi vähem kütuseid ja Hollandist elektriseadmeid.

Enim suurenes import Rootsist, Lätist ja Leedust. Rootsist toodi rohkem sisse sõiduautosid, Lätist kütuseid ja Leedust elektriseadmeid. Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Aastaga vähenes kõige rohkem mineraalsete toodete ja elektriseadmete sissevedu, suurenes aga transpordivahendite sissevedu.

Eelmise aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Võrreldes 2018. aasta detsembriga suurenes eksport 1% ja import 3%. Enim mõjutas ekspordi kasvu teravilja müük ja impordi kasvu kütuste sissevedu.