Tööjõupuuduse suur mõju investeeringutele

Eesti majanduse käekäigust rääkides ei saa üle ega ümber tööstusest. Töötlev tööstus on Eesti kõige suurem majandussektor, andes enam kui 15% meie SKPst ja pakkudes tööd pea igale viiendale töötajale Eestis. Vähe on räägitud sellest, et tööstus on riigile oluline sissetulekuallikas – andes 72% kogu kaupade ekspordi kaudu Eestisse tulevast rahast.

Eelmine aasta oli Eesti ekspordile rekordiline – Eestis toodetud kaupade eksport suurenes aastaga 12% ehk 1,2 miljardi euro võrra. Seejuures enim kasvas õli- ja puittoodete ning mobiilsideseadmete ekspordikäive. Olulise panuse ekspordile andsid ka paljud teised kaubagrupid. Edasivaatavalt on näha, et meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasv aeglustub.

Tööstusettevõtete käibest moodustab eksport ligikaudu 2/3 ja see tähendab, et nõrgem välisnõudlus vähendab käibe kasvu. Samas on oluline märkida, et kriisist rääkida ei saa – kõikide meie olulisemate sihtturgude majandused on jätkuvalt kasvupoolel. Keskmisena kasvab käesoleval aastal meie 10 olulisema sihtturu majandus prognoosi kohaselt 2,1%.

Mõnevõrra keerulisemad olud on minevikus pakkunud uusi võimalusi nutikatele ja pandlikele Eesti ettevõtetele näiteks Skandinaavia turgudele sisenemisel.

Swedbanki läbiviidud uuringu kohaselt plaanivadki ettevõtted 2019. aastal eelmise aastaga võrreldes tagasihoidlikumat kasvu – kui eelmine aasta plaaniti keskmiselt käivet kasvatada 7%, siis sel aastal 3,4%. Seejuures on enim langenud kasvuootused eestimaisel toorainel põhinevates toidu- (+2,5%) ja puidutööstuses (+3,7%). Suuremaid kasvuvõimalusi näevad masina- ja metallitööstus (+6,4%) ja trükitööstuse ettevõtted (+10%).

Müügikäive kasvatamisest olulisem on, mis ettevõtetes joone alla jääb. Siin on ettevõtjad optimistlikumad – pooled ettevõtted plaanivad see aasta kasumlikkust kasvatada ja keskmisena 18,5% rohkem võrreldes eelnenud aasta numbritega. Keskmisest enam plaanivad kasumlikkuse tõstmisele panustada suured, enam kui 20 miljoni eurose aastakäibega ettevõtted, ja sektoritest on ambitsioonikaim toiduainetööstus.

Kui eelnevalt oli juttu meie eksporditurgude majanduse jahenemisest, siis 1/3 tööstusettevõtetest plaanivad lahendusena siseneda uutele turgudele. Kokku plaanisid uuringus osalenud ettevõtted siseneda 46 uuele erinevale turule. Uute turgudena tõid ettevõtjad esile Skandinaavia riike ja Saksamaad. On näha, et samuti on fookus suurenenud Kesk-Euroopa osas. Meie suurimad tööstusharud toidutööstus ja puidutööstus otsivad aktiivselt väljundit Aasia turgudele (Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea, Vietnam).

Ettevõtete arengut piirab enim tänane olukord tööjõuturul. 2/3 ettevõtetest tunneb puudust spetsialistidest, lihtsamate töörollide täitmisega on mure 27%-l ettevõtetest. Mõnevõrra üllatuslikult ei ole ettevõtete suurimaks mureks spetsialistide leidmisel palk või töö asukoht, vaid hoopis sobiva kvalifikatsiooni ja oskustega inimeste leidmine. Seda tõi suurima takistusena välja 52% uuringus osalenud ettevõtetest.

Olukord tööjõuturul on mõjutanud ettevõtete plaane töötajate edasisel palkamisel – keskmisena plaanitakse töötajaskonda suurendada 1% võrra ning ettevõtted plaanivad palkasid tõsta 6,3% võrra. See on viimase viie aasta võrdluses suurim ettevõtjate prognoositud kasv.

Kriisijärgsel perioodil näeme esmakordselt, et ettevõtted plaanivad alanud aastal investeerida vähem kui eelnenud aastal. Keskmisena langevad ettevõtete investeeringud võrreldes eelnenud aastaga 19%. See tõstatab olulise küsimuse – kuidas suudame tõsta tootlikkust ja kaasa minna uute tehnoloogiatega, kui investeerime senisest vähem?

Vaadates ettevõtete investeeringute langemise põhjuseid, näeme, et enim mõjutab ettevõtteid ebakindlus majanduskeskkonna suhtes. Uue trendina tõi iga seitsmes ettevõte välja, et uusi investeeringuid piirab kompetentse tööjõu puudus.

Järjest enam räägime Eestis vajadusest suurendada konkurentsivõimet läbi loodava lisandväärtuse kasvu. Lisandväärtus ettevõtte tasandil väljendub matemaatiliselt kasumi, amortisatsiooni, tööjõukulude ja tasutud riigimaksude summas. See väljendab väärtust, mida ettevõte sisse ostetud toorainele ja teenustele lisab.

Keskendusime uuringus sellele, kuidas plaanivad ettevõtted järgneva kahe aasta jooksul konkurentsivõimet tõsta ning milliseid tehnoloogiaid selleks kasutada. Keskmisena plaanitakse järgmise kahe aasta jooksul kasvatada lisandväärtust erinevates tööstussektorites 7–12% töötaja kohta.

Teeb muret, et senise palgakasvu jätkumisel ületab palgakasv plaanitavat lisandväärtuse kasvu ja palgatõus tuleb vähemalt osaliselt ettevõtete kasumlikkuse arvel. See ei ole jätkusuutlik.

Positiivse poole pealt võib välja tuua, et senisest enam plaanitakse kasutada uute tehnoloogiate abi. 54% ettevõtetest plaanib tegeleda automatiseerimisega, 33% kasvatada tulemuslikkust digitaliseerides ettevõtte protsesse. Enim on kasvanud fookus arendustegevusele ja koostööle, mida pidas oluliseks iga teine uuringus osalenud tööstusettevõte.

Automatiseerimise ja erinevate sensorite/andurite kasutamisega tööstuses on täna tegelenud enam kui pooled tööstusettevõtted. Järjest enam on ettevõtted asunud kasutama ERP süsteeme ja roboteid (18% ettevõtetest).

Uuringus osalenud ettevõtetes oli keskmisena automatiseeritud 20% tootmisprotsessist. Enim on automatiseerimisega tegelenud toiduainetööstus (35% protsessidest) ja puidutööstus (30% protsessidest). Võrreldes maailmas esirinnas oleva autotööstusega (automatiseeritud ca 80–90% protsessidest), on meil Eestis selgelt võimalik veel tõsta protsesside efektiivsust läbi automatiseeritud ja digitaliseeritud lahenduste ning robotite kasutuselevõtu.

Automatiseerimise juures on oluline ka see, et lisaks tööjõu surve vähendamisele on sellest abi ettevõttesiseste protsesside mõõdetavamaks ja läbipaistvamaks muutmisel. Siin on väga oluline roll digitaliseerimisel.

Euroopa komisjoni koostatava iga-aastase DESI indeksi kohaselt jääb Eesti Euroopa keskmisest allapoole (19. koht 28 riigi hulgas) digitaalsete lahenduste kasutamisel ettevõtetes. Samas muutust Eesti tööstuses näitab see, et Swedbanki uuringus osalenud ettevõtetest juba 46% teeb koostööd IT-ettevõtetega oma tootmise efektiivsemaks muutmiseks ja juhtimiseks. Uue trendina plaanivad ettevõtted digitaalseid lahendusi kasutada ka uute ja olemasolevate toodete arendamiseks (14% ettevõtetest). EASi toetusega digiauditi plaanib kahe aasta jooksul läbi viia iga üheksas ettevõte tööstuses.

Edasivaatavalt näeme, et lisaks automatiseerimisele plaanivad ettevõtted senisest märgatavalt enam kasutada tööstusroboteid efektiivsuse kasvatamiseks.

Uuringus osalenud 52 ettevõtet plaanivad järgmise kahe aasta jooksul investeerida tööstusroboti soetamisesse. Roboti soetamist plaanivad paljud väikeettevõtted, mida toetab robotite langenud hinnatase ja avardunud kasutamise võimalused ning ümberprogrammeerimise kiirus.

Uue trendina tuli välja, et 14% tööstusettevõtetest plaanib investeerida e-poe lahenduste loomisesse. Paistis silma, et oma toodangu müümisele e-kanalites mõtlevad nii suured kui väikeettevõtted.

Ettevõtted plaanivad senisest enam panustada tootearendusse – kui 21% ettevõtetest omas kogemust koostööst teadus- ja arendusasutustega, siis järgneva kahe aasta jooksul plaanib 50% uuringus osalenutest teha koostööd teadusasutustega (ülikoolid ja TAKid) ettevõtte tulemuslikkuse kasvatamiseks.

Enim investeerivad teadus- ja arendustöösse toiduainetööstuse ettevõtted – keskmiselt 340 tuhat eurot ettevõtte kohta.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Eesti tööstuse suurimaks väljakutseks on kompetentse tööjõu leidmine ja koolitamine. Järjest olulisem on senisest enam panustada töötajate täiend- ja ümberõppesse. Peame leidma aega ja ressurssi, et koolitada välja ettevõttele vajalikke spetsialiste ning tõsta töötajate IT kasutamise oskuseid. Kindlasti saavad siin kaasa aidata kõrgkoolid ja meie kutseharidussüsteem. Samuti peaksime mõtlema sellele, kuidas meelitada Eestisse ettevõtete arenguks kriitilise tähtsusega spetsialiste – lisaks IT-valdkonna spetsialistidele ka robootikuid, mehhatroonikuid ja insenere. Väikse riigina saame kindlasti rohkem koostööd teha, et aidata kaasa ettevõtete arenguideede elluviimisele.

Ettevõtete jaoks on siin palju abi erialaliitudest – kuuludes valdkonnapõhisesse erialaliitu on ettevõttel parem ligipääs arenguks vajalikule infole ja samuti parem võimalus anda tagasisidet riigile, millist tuge ja abi vajatakse eesmärkide elluviimisel.

Ning lõpetuseks – et konkurentsis püsima jääda, peame võtma riske ja suurendama oma investeeringuid tulevikku. Ainult nii on võimalik muuta ettevõtteid konkurentsivõimelisemaks ja efektiivsemaks, samuti arendada uusi ja kasumlikumaid tooteid.