Möödunud nädalal sTARTUp Day raames toimunud arutelul rääkis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo Jr., et kuigi eelistatult näeks ta ettevõtte laienemist Eesti kapitali toel, siis näiteks Hiina-Eesti tööstuspargi idee oleks Paldiskis täiesti teostatav.
- Talvine päikesepargi ala Pakri tööstuspargis Foto: PAKRI Tööstuspark
Soome ettevõtja Peter Vesterbackaga kinnitas samuti, et investoreid nende tegevuskohast sõltuvalt diskrimineerida ei saa.
Laansoo sõnul on ta PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi arendamisel kohanud eestlaslikku vastasseisu. „Esimesel neljal tegevusaastal räägiti meile sellest, kuidas tuulikuid ei saa tööstuspargi kõrvale püstitada. Sealt edasi püüti meile selgeks teha, et tuulikuparki saab tööstuspargi kõrvale ehitada küll, kuid mitte Pakris, sest meie tööstuspark on selleks liiga väike. Nüüd viimasel neljal aastal tullakse juba jutuga, et kus te oma projektiga olete ja aega raiskate,“ ütles ta.
Detsembri viimastel päevadel valmis PAKRI-l kahe jalgalliväljaku suurune päikesepark, pikemas perspektiivis on aga plaanis rajada 75 megavati suurune, tuulikutest ja päikeseparkidest koosnev taastuvenergia kompleks. See on vaid üks osa PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi laienemisplaanist.
Aastaks 2020 soovib PAKRI saada Põhja-Euroopa juhtivaks rohetehnoloogia kompetentsikeskuseks ja suurimaks erakapitalil arendatavaks targaks tööstuslinnaks.
Peter Vesterbacka sõnul on rahastamine igasuguse projekti juures suurim väljakutse. „Mina räägin alati investoritega üle maailma – hiinlastega, India investoritega. Me ei diskrimineeri investoreid selle järgi, kus nad paiknevad. Võtame kõikidelt raha vastu, isegi ameeriklastelt ja mehhiklastelt,“ tõdes Vesterbacka ja märkis, et ka tema on kohanud ametnikkonna vastasseisu oma ideedele.
„Näiteks öeldakse mulle, et Tallinn-Helsingi tunnelit ei saa projektis etteantud tähtajaga teha, sest juba kooskõlastamised võtavad 5-6 aastat. Tegime seadustes analüüsi, kus selgub, et tegelikult saaks need kooskõlastused seaduste raames ka 1,5 aastaga ära teha ja nii täidaks ka ajalise nõude. See eeldab aga vastutulelikkust,“ nentis Soome innovaator.
Peter Vesterbacka ja Enn Laansoo Jr. arutelu toimus möödunud nädalal Tartus sTARTUp Day raames, selle korraldasid Fundwise koostöös Pakri Teadus- ja Tööstuspargi, Tartu Teaduspark ja Tartu Biotehnoloogia Pargiga.
PAKRI Teadus- ja Tööstuspargis on pidevas väljaehitamises 65 hektarit tarka tööstuslinna. Enam kui 20 000 ruutmeerisel erinevas seisukorras tootmispinnal ning arendus- ja testimisalal tegutseb täna 22 tootmis- ja üle 35 rohetehnoloogia äriteenuste klienti. Taastuvenergiat toodetakse pargis koostootmisjaamast, päikesest ja koheselt ka tuulest.
Seotud lood
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.