Otsus, mis tõstis UPM Kymmene vineeritootjate kõrgliigasse

Rõõmussaar ütles teemaveebile Põllumajandus.ee, et firma on lapseeast välja kasvanud ja saavutanud oma täisjõu.

Tema sõnul on neile kasuks tulnud emaettevõttelt saadud oskusteave. See on oluliselt vähendanud ettevõtte eksperimenteerimisvajadusi. Pigem näevad nad ennast kui tootmisüksust, sest kogu turustus käib emaettevõtte kaudu.

Õigetest otsustest, mis on häid tulemusi andnud, toob Rõõmussaar välja ettevõtte investeeringu aastatel 2015-2016, mahuga 40 miljonit eurot. „Arvan, et see tõstis meid vineeritootjate kõrgliigasse. Oleme hästi automatiseeritud, kasutame moodsaimad seadmeid, tänu millele on meil operaatorite roll muutunud rohkem protsesside jälgijaks ja osa inimesi sai siirduda teisele tööle,“ kirjeldab ta muutusi. Vaatamata sellele, et osa töökäsi vabanes, tuli juurde veel palgata inimesi.

Puidutööstuses ei ootaks naistöötajate suurt osakaalu, kuid Rõõmussaar selgitab, et neil on naiste-meeste osakaal Otepää tehases pooleks. Paljud naised töötavad ettevõttes operaatoritena. „Ametites, kus ei pea raskusi tõstma, ei ole sool vahet“.

Vähe konkurente

Vineeritehase toodangust rohkem, kui 95% läheb eksporti. „Võib öelda, et sellest omakorda läheb 85% transpordisektorisse, poole tarnime Lõuna-Koreasse, kus neist ehitatakse gaasitankerite reservuaare. Prantsuse ettevõte pakub tehnoloogiat, kuidas veeldatud gaasi transportida, meie valmistate materjali nendele, kes mahutite mooduleid valmistavad. Veeldatud kujul gaasi transporditakse -163 kraadi juures ja välistemperatuur merel on 20 kraadi sooja, kui metalli puhul on soojupaisumine suur, siis vineeri puhul on see minimaalne,“ räägib Rõõmussaar nende toodangu eelistest.

Teine osa tehase toodangust läheb ilmastikukindlate plaatide kujul treilerite ja tarbeautode põhja täiteks. „Eesti mastaabis me konkureerime ainult toormaterjalile,“ lisab ta.

Toodanguks vajavad nad kvaliteetset kasepakku, mille varumisraadius on 100 kilomeeri kauguselt ja puit jõuab neile kohale nii riigi kui erametsast.

Loe pikemalt Põllumajandus.ee-st. 

Autor: Juuli Nemvalts, kaasautor