TRENDID toidutootmises: Tarbijad eelistavad hinna asemel kvaliteeti

Eesti suurima jaeketi Coop Eesti ostudirektori Oliver Risti sõnul näitab nende kogemus, et eestlaste toiduharjumused on läinud aastatega järjest tervislikumaks. “Värske puu- ja juurvilja osakaal kasvab Coopi kaupluste müügist juba aastaid, ainuüksi eelmise aastaga üle 10%,” ütles ta, vahendas kaubandus.ee. 

Millised on suurimad trendid toidutootmises? 

Pagaritooted: Alternatiivid ja lisandid

Fazer Eesti turundusjuht JOOSEP VOLKMANN

Tarbijad on muutunud teadlikumaks oma ostuotsuste sooritamisel ning samuti näitavad üha enam välja huvi toote sisu ja tervislikkuse osas.

Kasvamas on nõudlus lisaväärtusega (tervislikkus, brändi aktiivsus, ühiskondlik vastutus jne) toodete osas ja nende eest ollakse nõus ka kõrgemat hinda maksma, kui saadav lisaväärtus on tarbijale arusaadav/põhjendatud/atraktiivne.

Pagaritoodete puhul on Eestis üheks n-ö populaarseimaks lisaväärtuseks täistera, millele tarbija silm peale hakkab. Lisaks pööratakse enam rõhku ka madalale suhkru ja soola tasemele või üleüldse nende puudumisele. Samuti otsitakse jõudsalt nisutoodetele alternatiive. Praegu kõige kiiremat kasvutrendi on näitamas kaeratooted. Teine kuum teema on erinevate lisanditega pagaritooted näiteks tervislikud juurikad, super-seemned ja alternatiivsed proteiiniallikad (nt ritsikad).

Piimatooted: Rasvu enam ei peljata

Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektor KRISTA KALBIN

Piimatooteid suunavad samad trendid, mis toiduainetööstust üldiselt: suurimateks neist on jätkuvalt tervislikkus ja naturaalsus.

Kui ajas tagasi vaadata, siis põnevaimat arengut näitab tervisliku toidu mõiste, mis on ajas dünaamiliselt muutunud. Praegu on tervisliku toidu mõiste laiem kui kunagi varem ning tõenäoliselt iga inimese jaoks lausa oma tähendusega. Kes peab tervislikuks naturaalseid, võimalikult vähe töödeldud tooteid, kelle jaoks on laktoosi-, gluteeni ja suhkruvaba toode, kes hindab tervislikuks kõrge valgusisaldusega tooteid jne. Positiivne on see, et rasvu enam ei peljata, vaid vastupidi, neid peetakse üheks osaks tasakaalustatud toitumisel. Piimatoodete valdkonnas on kõik ülal loetletud trendid esindatud.

Tarbijate soovid on erinevad ning toiduainete tootjad püüavad nendele oma parimal võimalikul moel vastata. Eesti tootjate eripära on uuendusmeelsus, kiirus ja paindlikkus uute soovide/trendide kohandumisel, mistõttu jõuavad meie poelettidele põnevad uudsed tooted kiiremini kui mujal maailmas.

Lihatooted: Rohkelt valku

Atria Eesti müügidirektor, juhatuse liige MEELIS LAANDE

Lihaturul kujunevad trendid välja suhteliselt aeglaselt. Igapäevane tarbimine näitab, et valdavalt ostab ja eelistab tarbija juba pikka aega turul olnud tooteid, millest on saanud kindlad lemmikud aastateks.

Toorvorstidest on jätkuvalt populaarseimad VK toorvorstid lambasooles. Samas toome ka ise igal grillihooajal turule ligikaudu 10 uudistoodet. Samas on ka näiteid, mil uued tooted on jõuliselt turule sisenenud ja kohe tarbija lemmikuks saanud, võttes seeläbi jõuliselt oma positsiooni. Just niimoodi läks Maks&Moorits lihapihvide sarjaga, mis kiirelt tarbijate poolt omaks võeti ja suurepäraseid müüginumbreid senini näitab.

Viimastest trendidest tõuseb esile kõrge valgusisaldus. Praegu näeme palju tooteid turul, kus rõhutatakse eraldi valgusisaldust, viidates pakendil valgule või proteiinile. Oluline trend on toodete tarbimise mugavus ehk nn ready to eat (valmis söömiseks), snäkktooted ja nn näputoidud. Siia kategooriasse kuuluvad ka valmispraed ja -supid, pihvid, lihapallid, grillvorstid, viinerid jne. Snäkktoodete tootearendusse panustame aktiivselt ja nende valik kasvab viimasel ajal ka meie poodides kiiresti. Tulime hiljuti välja täiesti uudsete snäkkvorstidega Super Snack, mis on pakendis ühe kimbuna ja sealt on mõnus peenikest vorsti rebida. Samuti jõudsid turule veiselihast ja sealihast vinnutatud liha tootesari.

Üheks trendiks on ka taimetoitlus. Eestis on taimetoitlasi erinevate uuringute põhjal ca 2–4%. Praegu on juba näha, kuidas ka Eesti turul toidutootjad töötavad välja taimseid tooteid, mis meenutavad loomsetest saadustest valmistatud tooteid. Trendi jätkuvust näitab aeg ja toidutootjad kindlasti reageerivad nõudluse olemasolule. Samuti muutub aasta aastalt olulisemaks ka keskkonnasäästlikkuse teema. Ka Atria jälgib uusi pakendeid valides, et selle materjali kaal oleks pigem väiksem võrreldes eelmiste pakendilahendustega. Elementaarne on tootmisettevõttes jälgida ka vee- ja energiakulusid. Seda nii efektiivset toimimist kui keskkonnasäästlikkust silmas pidades.

Joogid: Alkoholivaba õlu müüb

Saku Õlletehase juhatuse liige JAAN HÄRMS

Kui õllede valdkonnas positiivsetest trendidest alustada, siis igal juhul on 2018. aasta märksõnadeks alkoholivabade õllede (ja õllejookide) populaarsuse kasv.

Mullusega võrreldes on tänavu alkoholivabade õllede tarbimine kasvanud üle kahe korra ning selle turunõudlusele on ka Saku vastanud. Samuti hinnatakse seda taastusjoogina väga kõrgelt sportlike eluviisidega inimeste ja ka tippsportlaste poolt, kuna sisaldab B-vitamiine ja foolhapet.

Ühe trendina võib välja tuua ühelt poolt üha suurema premium-segmendi eelistamise, mis annab tunnistust Eesti õllekultuuri jätkuvast arengust ja kvaliteedi hindamisest tarbija poolt. Teisalt näeme ka nn mainstream ehk põhibrändide taas leidmist tarbijate poolt. Ka siin liigub Eesti õllekultuur sama rada, mida näeme USA ja erinevate Euroopa riikide turgudel, kus craft-õllede kasvukurv on tõenäoliselt saavutanud üsna optimumilähedase taseme. Tarbijatel on kujunenud väga selged ostueelistused ja -lemmikud.

Juba aastaid on languses suurematesse plastpudelistesse (PET) villitud ning ka kangemate õllede tarbimine. Samuti on üldine õlletarbimine viimastel aastatel olnud pigem kahanev, kui mitte arvestada möödunud aastat, mil sisemaist tarbimist kindlasti mõjutas aktsiisimäärade suurest tõusust tingituna plahvatuslik piirikaubanduse areng ja sellest tingituna korraga suuremate koguste soetamine piiripoodidest.

Siidritega liigume tarbijaeelistustes lähemale Lääne-Euroopale, kus sortimenti lisanduvad uute toodetena pigem vähem magusad ning ka kuivemad joogid.

Kolmas suurem tootekategooria on vesi – nii looduslikud kui ka vitamiini- ja mineraalveed. Kasvab nii naturaalsete mineraalvete kui ka erinevate vitamiini- ja maitsevete tarbimine. Suuremat müügikasvu näeme looduslike – nii karboniseeritud kui karboniseerimata – vete puhul, samas on ka vitamiini- ja maitseveel oma kindel tarbijaskond ja positsioon turul.

Loe täispikka lugu Äripäeva teemaveebist kaubandus.ee.