Tammist: kasvuvõimalused tuleb tagada ka kaugemal tegutsevatele tööstustele

Eesti ettevõtluste toetamise süsteemi killustumise vähendamiseks ja regionaalse majandusarengu toetamiseks tegeleb riik keskse ülevaate saamise nimel nii spetsialiseerumisvõimaluste kui toetuste jaotamise süsteemi ümberkorraldamisega, ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist MKMi saadetud teates.  

„Tööstuse ühtlase arengu tagamisel üle kogu Eesti on väga oluline jälgida, et Tallinna ja Tartu kõrval oleks kasvuvõimalused tagatud ka suurtest tõmbekeskustest kaugemal tegutsevatele ettevõtetele. Kui kõrvutada 2018. aastal EAS-ilt toetusi saanud projektide arvu näiteks Harjumaal ja Raplamaal, siis paistab maakohtade tööstuspotentsiaal väga selgelt välja – esimeses on toetatud projekte ca 220, teises täpselt kaheksa,“ ilmestas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist regionaalset lõhet ettevõtluses.

„Arusaadavalt on väga suur hulk Eesti tööstusest koondunud suurte linnade ümber, eeskätt Tallinna lähivaldadesse ning maakonniti ongi ettevõtlussuunad väga erinevad, kuid see näitab veelkord, et tööstusel on tublisti tegutsemisruumi,“ selgitas Tammist.

Toetusmeetmed osalised dubleerivad

Ministri sõnul on probleemiks ka meetmete killustatus – toetusmeetmeid on palju, need on osaliselt dubleerivad ning toetuste pakkujate kohta puudub ülevaatlik keskne info. Teatud juhtudel võivad sarnased toetused osutuda ka vastastikku konkureerivateks, mis takistab seatud eesmärkide täitmist. Selle probleemi üheks lahenduseks on möödunud nädalal valitsuselt heakskiidu saanud ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna tõhustamiskava, mille üheks osaks on ka teenuste ja toetuste info ühele veebilehele koondamine.

Tulevikus ei pea toetuse taotleja otsima sobivaid toetusi mitme rakendusasutuse infomaterjalidest, vaid erinevate organisatsioonide teenuseid ja toetusi saab taotleda ühest taotlemiskeskkonnast. „Toetuse või teenuse saajale ei ole oluline, kes toetust väljastab või teenust pakub, oluline on, et vajadused saaksid kiiresti ja lihtsa vaevaga rahuldatud,“ märkis Tammist.

Uuritakse tööstusalade arendamisvajadust

Et saada paremat regionaalset ülevaadet tööstusaladest ning nende arendamisvajadustest, on Rahandusministeerium tellinud väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi asuvate piirkondade tööstuse arengueeldusi ja –piiranguid hindava uuringu. See peaks novembri lõpuks andma ka ettepanekuid maakondade olulisemate olemasolevate tööstusalade laiendamise, kitsaskohtade kõrvaldamise ning uute tööstusalade loomise vajaduste ja võimaluste kohta.

Tööstusalade ja –piirkondade avaliku infrastruktuuri arendamiseks väljaspool suuremaid linnapiirkondi on riik andnud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetust.

„Nii EAS kui tööstuse erialaliidud on öelnud, et tööstusettevõtjad vajavad eksporditurul konkurentsis püsimiseks oluliselt rohkem infot ja ka toetusi tootmise tõhustamiseks – protsesside korrastamiseks, automatiseerimiseks, tööstusrobotitesse investeerimise otsustamiseks ja tootmise digitaliseerimiseks. Need toetusmeetmed on mõeldud kõigile ettevõtjatele, kuid lisaks saavad ettevõtjad väljaspool Tallinna ja Tartut taotleda toetust näiteks võrkudega liitumiseks –  elektrivõimsuse suurendamiseks või madalpingelt keskpingele üle minekuks, aga ka kohalikelt omavalitsustelt ettevõtluseks vajalike teede ehituseks,“ sõnas Tammist.

Tööstuse arendamisele on pööratud tähelepanu ka piirkondlikul tasandil. Mitmes Eesti piirkonnas on käivitatud valdkondlikud kompetentsikeskused, mis muuhulgas pakuvad tuge Eesti puidu-, mööbli- ja laevaehitussektori teadmistepõhisele arengule. Viljandimaa Arenduskeskuse eestvedamisel on Viljandimaa ettevõtjatel olnud võimalus viia ettevõttes läbi tööstuse digitaliseerimise ja personalijuhtimise audit. Samasugune maakonna tööstuse digitaliseerimise audit on tehtud ka Tartumaal ning juba käimas Harjumaal, Saaremaal, Läänemaal ja Hiiumaal.

Veel üks võimalus, mis küll on avatud kõigile ettevõtjatele, kuid aitab oluliselt ka maapiirkonna ettevõtjaid konkurentsivõimet tõsta ja pikemas vaates ka tööjõupuudusele leevendust tuua, on ettevõttele digidiagnostika tellimine, mida samuti EAS toetab. „Digidiagnostika toetuse saaja saab koos ettevõtte enda digitaliseerimissoovitustele ka ülevaate kitsaskohtadest tarneahela korralduses, samuti annab diagnostik hinnangu nende kitsaskohtade lahendamise prioriteetsusele, digitaliseerimise ja automatiseerimise lahenduste maksumusele ning väljapakutud lahenduste tasuvusajale ja mõjule ettevõtja finantstulemustele. Tegemist on väga praktilise lahendusega,“ julgustas ettevõtlusminister värskelt avatud toetusmeedet aktiivselt kasutama.