Eesti vajab tööstus- ja teaduspoliitikat

Edukates riikides on suudetud teaduse rahastamine suuremal määral teemastada lähtuvalt riigi ja tööstuse huvidest. Teemastamine tähendab ülikooliteaduse ja -õppetöö sidumist Eesti majanduse, eriti tööstuse konkurentsivõimet suurendavate akadeemiliste uurimisteemadega. Teadusteemasid sobiksid tellima tööstusharud, et saada ülikoolidelt akadeemilist toetust tehastes tehtavale tootearendustööle.Meil on teadus teemastamata ning seetõttu ühishuvi pole tekkinud, mistõttu osaliste koostöö ei ole olnud ka edukas. Koostöö ei õnnestu senikaua, kuni Eesti ülikoolid ei huvitu teemadest, mis on olulised Eesti ettevõtetele, samuti toodetest ja tehnoloogiatest, mida Eesti ettevõtted igapäevaselt praktiseerivad.Poliitikat ei ole

Eestis ei ole tõsiseltvõetavat tööstus- ja teaduspoliitikat, mis sünkroniseeriks tööstuse ja teaduse tegevused osaliste koostööks. Kuna üks loob tulu ja teine kulu baasil teadmist, siis tulu saamise tahte korral tuleks kulukaid teadmisi arendada valdkondades, kus tekib Eesti majanduses tulu. Seega, teadust peaksid 85% ulatuses teemastama tööstussektorid, jättes 15% teadust teemastamata. Kui ülikoolid hakkavad tegema avaliku raha eest tööstussektorile perspektiivseid akadeemilisi uurimistöid, siis on ka tööstuste tootearendajail põhjust pöörduda akadeemiliste probleemide tekkimisel meie ülikoolilaborite poole.Eesti ülikoolidesse on koondunud tugev kompetents tippteaduse ja alusuuringute kohta. Paljudele ettevõtetele on nõrgaks jäänud ülikoolides vajalik insener-tehnilise, rakendusliku ning eksperimentaalse arendustöö alane võimekus. Eesti ülikoolides hinnatakse tippteadust, mistõttu teadlaste karjäärimudelis ei ole kohta insener-tehnilisele spetsialiseerumisele. Teaduse rahastamise loogika on baasuuringute põhine ja teemastamata.Ei ole mehhanisme, mis suunaks ülikoole ehitama pikaajalist kompetentsi rakenduslikkuse suunas. Põhjus võib olla ülikoolide suur autonoomia, teadlased tahavad uurida ja publikatsioone avaldada, tööstus soovib käegakatsutavat tulemust, mida oleks võimalik kommertsialiseerida.

Autor: Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor