Coca-Cola: uus ja suurem murekoht on pakend kui jääde

“Pikalt on vastutustunde kese olnud toitumisel, kuid uus ja suurem murekoht on pakend kui jääde. The Coca-Cola Company plaanib aastaks 2030 koguda kokku kõik ettevõtte poolt turule lastud esmased pakendid ehk joogipakendid," ütles Coca-Cola HBC Baltikumi kommunikatsioonijuht Luulea Lääne teemaveebile bestmarketing.ee. 

“Meie toodete pudelid on juba praegu õhema plastikuga ja lühema kaela ning väiksema korgiga kui enne, kuid see on alles algus, et keskkonnasääst oleks tõhusam. Riiklik tugi pole igal pool maailmas garanteeritud, seetõttu saavad just suured ettevõtted prügihaldusel ohjad haarata ja eeskujuks olla," lisas Lääne. 

Millised on teie ettevõtte täpsemad plaanid pakendite osas?

Selle aasta alguses lansseeris The Coca-Cola Company CEO megaprogrammi, mille eesmärk on aastaks 2030 koguda kokku kõik ettevõtte poolt turule lastud joogipakendid. See hõlmab tervet maailma. 

See suurprojekt koosneb kolmest osast, mille jaoks pandi tööle täiesti uued tiimid. Esimene samm on vaadata üle pakendi disain ja materjalid, et luua keskkonnasäästlikuim ja võimalikult taaskasutatav vorm. Isegi see on tähtis, kui kaugelt tuleb materjal tarnida. Tahame, et õhusaaste transpordi tõttu ei suureneks. 

Teine samm on pakendite kokku kogumine. Eestis on asi lihtne, aga paljudes riikides pole hetkel mingit süsteemi. Meie lahendus ei pruugi ka igale poole sobida. Keskkonnamõju kõrval peab jäätmeid kogudes mõtlema ka sellele, et majanduslik kulu poleks kogumisorganisatsioonile hävitav – muidu süsteem ei püsi. Kolmandaks on fookuses partnerlussuhted – üksi ei saa seda projekti ellu viia. Appi tulevad suured organisatsioonid ja riiklikud institutsioonid. Tähtis on teha ka tootjatepõhist koostööd. 

Rääkisid, et Eesti lahendused pakendi kogumisel on maailmale eeskujuks. Miks on nii, et mõnes riigis ei suudeta prügimajandusega tegeleda ja riiklikul tasandil pudeleid kokku korjata? See ei tundu ju nii keeruline olevat. 

 

Eesti on joogipakendite kokkukorjamisel ja käitlemisel ülejäänud maailmale tõepoolest eeskujuks. Meie käest küsitakse nõu ja siin käivad ka erinevad delegatsioonid, et saada paremini aru, mis põhimõttel Pandipakendi süsteem töötab ja kas oleks võimalik seda teistes riikides juurutada. Paljuski on probleem kinni kultuuris ja harjumustes. Kui riiklikku süsteemi ei eksisteeri, peavad ettevõtted ohjad haarama, eriti need, kelle tootest jäätmeid tekib. Näiteks Eestis kuulub Coca-Cola HBC Karastusjookide Tootjate Liitu, kes on üks Pandipakendi loojatest koos õlletootjate ja kaupmeestega. Oleme kõikide tootjatega koostöös vastutuse võtnud ja sellesse süsteemi kõvasti investeerinud. See töötab. Aga nagu ütlesin, see süsteem ei pruugi kõikjale sobida. Harjumustest rääkides - lisaks sellele, et ettevõtted aitavad prügimajandust hallata, peaks nad ka tõstma tarbijate teadlikust ja kujundama uusi hoiakuid. See peaks kõik käima käsikäes. 

Loe täispikka intervjuud Luulea Läänega teemaveebist bestmarketing.ee. 

Autor: Helen Külaots, bestmarketing.ee