Atria: lihatarbimise kasv paneb impordi vohama, kodumaine toodang vajab tuge

Äsja avaldatud Eesti Statistikaameti andmetel on Eestis jätkuvalt enim tarbitav liha sealiha, mida tarbiti 40,7 kg inimese kohta ning kogu lihatarbimine on viie aastaga kasvanud ligi 15 protsenti. Lihatarbimise kasv soodustab aga importsealiha mahtude suurenemist ning kodumaise sealiha osakaalu tõstmiseks peaks muuhulgas suurenema sealiha kokkuostuhind, teatas lihatööstus Atria Eesti.

Atria Eesti juhatuse esimehe Olle Horm ütles pressiteates, etsealiha tarbimine on vaatamata kohatisele sealihavastasele propagandale, sigade Aafrika katkule või lihast loobujate eeskujule endiselt lihaliikidest suurim, ulatudes 40,7 kg inimese kohta aastas. Viie aasta taguse ajaga võrreldes on sealiha tarbimine kasvanud tervelt viiendiku võrra. Ka pikemas perspektiivis on sealiha oma tähtsust Eesti inimese toidulaual kasvatanud - 15 aastat tagasi tarbis keskmine Eesti elanik 26,8 kg aastas, mullu aga juba 40,7 kg aastas. Sealihale järgnesid tarbimiselt linnuliha, mida tarbiti 2017. aastal 25,8 kg elaniku kohta; veiseliha 12,6 kg ning lamba- ja kitseliha ca 0,5 kg elaniku kohta aastas.

“Eesti inimesed on olnud ja jäävad sealihausku ka tulevikus, kuid meile lihatootjaile teeb muret sealiha kogutoodangu langus ja importliha võidukäik. Eesti sealihatooted peaks ikka olema tehtud Eesti seast,” leiab Horm.

Kodumaiste tootjate ja lihatööstuste üheks suuremaks murekohaks on see, et Eesti tootjad ei suuda katta sealiha tarbimise kasvust tulenevat nõudlust kodumaise sealiha järele, vaid on sunnitud kasutama importliha. Olle Horm toob põhjusena esile nii seakasvatajaid laastanud Aafrika seakatku kui ka madalad kokkuostuhinnad. “Paljud seakasvatajad lihtsalt loobusid ja panid uksed kinni, sest oli tõeline ellujäämiskursus ots otsaga kokku tulla,” ütles Horm. Kogutoodangu maht jäi 2017. aastal 38,4 tuhande tonni juurde ning võrreldes seda viie aasta taguse näitajaga, on Eestis töödeldud sealiha toodangu langus tervelt 10,4 tuhat tonni ehk viiendiku võrra väiksem. “See ei tähenda, et sealiha vähem tarbitakse, vaid Eestis on paraku oluliselt kasvanud importsealiha osakaal,” sõnas Olle Horm. Ta tõi näitena, et  kui 2017. aastal imporditi sealiha 33,5 tuhat tonni, siis 2002. aastal kõigest 14,9 tuhat tonni. 

“Töötame igapäevaselt, et Eesti kataks tarbimise mahust tuleneva sealiha vajaduse ja ma arvan, et siin on kõik tootjad ühe mütsi all, sest kõik me tahame tarbijaile pakkuda maksimaalselt kodumaist liha ja sellest tehtud tooteid,” ütleb Horm. “Atria renoveeris möödunud aastal ühe oma neljast farmist, et tagada kaasaegsed kasvutingimused sigadele ja parandada töötajate töötingimusi. Eestis toodetavast sealiha kogumahust 38 miljonist kilogrammist töötleb Atria hetkel 8 miljonit kilogrammi sealiha, millest kasvatab ise 5 miljonit kilogrammi."

Eestis oli möödunud aastal sealiha isevarustatuse tase 73% ehk et Eesti tootjad kasvatasid selle mahu vajaminevast sealihast. “Aastate jooksul on sigade hulk drastiliselt langenud ning Eesti kasvatajad vajavad reaalse nõudluse täitmiseks uut arenguhüpet, mille üheks eeltingimuseks on muuhulgas ka kokkuostu hinna tõus,” rõhutab Horm. Ta  toob näiteks, et kui 2007. aastal oli Eestis 379 000 siga, siis 2017. aastal jäi sigade arv 289 100 juurde. “Ma loodan, meie seakasvatajad suudavad olude kiuste hoida kohaliku seakasvatuse elus ja saame ühel päeval öelda, et jah, kogu meie vajaminev sealiha tuleb siit Eestist,” lisab Olle Horm.