Eesti üks tuntumaid käsitööõlletootjaid Põhjala Brewing AS teenis eelmisel aastal 1,77 miljoni suuruse müügikäibe juures 250 000 eurot ärikasumit. Kolm aastat tagasi hoogsalt käivitunud pruulikoda töötab täisvõimsusel ja tõdeb, et ettevõte ei suuda vaatamata sellele klientide nõudlust täita.
- Põhjala pruulikoja juht Enn Parel. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix
“Oleme tegelikult kasumit teeninud ja kasvanud juba oma pruulikoja käivitamisest 2014. aastal. Kui vaadata maksude-eelset kasumit, siis selle suurenemise põhjustas eelkõige algusaegadel võetud kallimate laenude refinantseerimine ja sellest tulenev intressikulu langus,” selgitab Põhjala Brewing AS kaasasutaja, juhatuse liige ja tegevjuht Enn Parel.
Ta lisab, et tegelikult oli käibe kasv oli 2016. aastal isegi tagasihoidlikum kui 2015. aastal, kuid ettevõte pole suutnud piisavalt palju kapatsiteeti kasvatada.
“Meie probleem on avamisest saati olnud selles, kuidas piisavalt toota, mitte see, kuhu toodang müüa. See ongi ehk suurim mõjutegur olnud – töötame pidevalt täisvõimsusel ning oleme läbinud juba neli laienemist, mis on meie kapatsiteedi avamisega võrreldes neljakordistanud. Sellestki kahjuks ei piisa ning näeme, et 2017. aastal suudaksime kaks korda rohkem müüa, kui toota suudame. Sellest tuleneb ka plaan avada 2018. aasta lõpus uus pruulikoda, mis mitmekordistab tootmisvõimsuse.”
2. koht
Põhjala Brewing AS
Asutatud 2011, kuni 25. maini 2017 Õllekunsti OÜToodab käsitööõllesidOmanikud Enn Parel, Gren Noormets, Tiit Paananen, Peeter KeekKasvatas mullu müügikäivet 53% ja viiekordistas kasumi.Töötajaid 13
Joogitootjate TOPi täispika versiooniga saad tutvuda
SIIN.
Mis on õlletootja edu võti? Parel sõnul on esiteks suudetud kokku panna meeskond, mis on tugev mitte ainult Eesti, vaid ka maailma mastaabis. Ettevõttes on suudetud luua selline töökultuur, et tööle tulla soovijatest on järjekord ukse taga, sellal kui nii mõnigi suurtootja kurdab tööjõupuuduse üle. Vast on üheks selle põhjuseks ka fakt, et ka kõige lihtsama töö tegijatele maksatakse umbes Eesti keskmist palka. Pareli sõnul on oluline, et töötajad ei peaks tegelema ellujäämisega, vaid saaksid teha tööd mõnusas seltskonnas ja väärika tasu eest. Täna töötab pruulikojas 13 inimest, neist kolm osalise koormusega.
Toodang läheb üle maailma
Samuti tegutsetakse algusest peale avara pilguga – ettevõtte turuks on terve maailm, konkureerida soovitakse mitte ainult kodumaiste tegijatega, vaid maailma parimate pruulikodadega.
Selline vaade on kaasa toonud kaks olulist asja – juba kohe peale avamist hakati aktiivselt panustama välisturgudele jõudmisele ning tänaseks müüakse Põhjala tooteid kokku 31 riigis üle maailma, kaasa arvatud USA, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Jaapan. Kohe läheb esimene konteiner teele Lõuna-Koreasse.
“Kusjuures peamiselt leiavad huvitatud distribuutorid meid ise üles. See omakorda on põhjustatud asjaolust, et meie maine on käsitööõlle ringkondades tõusnud väga kõrgeks, kuna maailma mastaabis konkureerimiseks on vaja maailmatasemel tooteid ning seetõttu on meie tootearendus väga heal tasemel. 10 meie õlut kuuluvad Ratebeer.com andmetel omas stiilis maailma 50 parima õlle hulka ning see on Põhjalale tekitanud isegi kergelt kultusliku maine,” ütleb Parel, kelle sõnul ekspordib ettevõte tänaseks juba 70% oma toodangust. Suurim eksporditurg on Soome, kuid kõige kiiremini kasvab Hiina müük.
Suust suhu turundus töötab
Põhjala Brewing kasutab üsna tootekeskset lähenemist – nad on üle parda visanud kliendi soovide järgimise ning pruulivad seda, mida ise juua tahaksid, tehes seda võimalikult hästi ning lootes, et toodetu klientidele maitseb.
“Seni on see väga edukas strateegia olnud. Ehk et meie tooted räägivad meie eest ning suust suhu ja sotsiaalmeedias leviv kumu juhib nõudluse kasvu,” kõneleb Parel. “Minu arvates on suurõlletootmisel ja käsitööõlletootmisel üks põhimõtteline vahe – suures tehases “pruulib” turundusosakond ehk toode peab olema võimalikult ümarate nurkadega ja vastuvõetav sihtgrupile ning edu on ainult turunduse ja distributsiooni korraldamise küsimus. Samas “käsitööpruulikojas” – mis võib kohati samuti üsna automatiseeritud olla – pruulib endiselt ikka pruulmeister ning edu sõltub sellest, kui vinge on su toode. ”
Seoses tootmismahu piirangutega ootab Põhjala Brewing tänavu käibekasvuks tagasihoidlikud 20% ning käive peaks aasta lõpuks ulatuma 2,1 miljoni euroni.
“Suudaksime hinnanguliselt müüa ligi kaks korda enam, kuid tootmisvõimsus ei jõua nõudlusele järele. Kasumi kasvu pidurdavad mõned ühekordsed suured kulud, mis on seotud uue pruulikoja ettevalmistamisega ning samuti mõnevõrra kahanevad marginaalid, mis on seotud ekspordimahtude kasvu ja aktsiisitõusuga.”
2018. aasta lõpuks plaanitakse avada uus pruulikoda, mis kolmekordistab tootmisvõimsuse ning võimaldab perspektiivis laieneda 20 korda senise tootmismahuga võrreldes. Investeeringu suurus on ca 4,5 miljonit eurot. Tulemas on ka uusi tooteid – sel aastal kokku 22.
Autor: Gerli Ramler, kaasautor
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alkoholitootjad on üksmeelel, et Eesti alkohoolsete jookide turg oli 2016. aastal väga tugevalt mõjutatud poliitikute tehtud otsustest ning Eesti ja Läti piiril toimuvast piirikaubandusest. Kõigi jutust avaldub lootus, et maksupoliitika muutub ning edasised maksutõusud jäävad ära.
Joogitootjate TOPi juhib juba teist aastat Võrumaal Antslas tegutsev joogitööstuste tarbeks kääritatud jookide tootja Linda Nektar AS.
Joogitootjate TOPis kolmanda koha pälvinud Altia Eesti müügitulu oli mullu 38,6 miljonit eurot ehk viiendiku võrra suurem kui 2015. aastal. Tõus on tingitud mullustest alkoholiaktsiisi kergitamistest, mis tõid kaasa märkimisväärse alkoholi etteostmise klientide poolt.
Põhjamaade kontekstis võivad kliimariskid tunduda jätkuvalt ehk kauged, kuid ometi ei jää neist puutumata ka siinsed ärid, mõjutades peale põllumajanduse näiteks kaubandust, kinnisvara, pangandust, kindlustust. Nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaeksperdi Imre Bányászi sõnul tuleb ettevõtluse seisukohast lisaks asukohale läbi kaaluda tarneahelaga seotud ohukohad.