Eesti murrab ookeani taga piike reostava tekstiilitööstusega

Selleks olid mõttetalgutel oma nägemusi ja kogemusi tutvustamas nii Keskkonnaministeeriumi ja tekstiilitööstuse esindajad Eestist kui ka juhtivad poliitika- ja tarbimiskujundajad mujalt. Üles astus ka Taani rahandusminister Kristian Jensen, kes keskendus ettekandes sellele, kuidas innovatsioon sünkroonida paljude sidusrühmade vahel.  Jensen sõnas oma ettekandes, et säästev areng ja majanduskasv ei välista teineteist vaid saavad koos väga edukalt toimida. Veel rõhus Jensen ka Vietnami tekstiilitööstuse näitel terve sektori ümberkujundamise vajadusele, alustades inimeste mõtteviiside muutmisest.

Linda McAvan Euroopa Parlamendist rääkis, et kui tootmine kolis paljudest Euroopa riikidest välja, kadus selle üle suuresti ka kontroll. Ei mõeldud, kust toode pärineb, mida see sisaldab ning milliseid ohvreid selle valmistamiseks on toodud. Alles peale tuntavaid tagajärgi hakkas teema päevakorda tõusma. Praeguseks peaks McAvani sõnul olema iga ettevõtja olema teadlik toodete tagamaast.

UNEP'i (UN Environment) esindaja Elliot Harris tõi välja selle, et muudatusteta tekstiilitööstuses ei saa kunagi jõuda säästva arengu eesmärkide realiseerimiseni. "Tekstiilitööstusel on tohutu keskkonnamõju," sõnas Harris ning tõi näite, et ühe keskmise Inglismaa perekonna kodus leiduvate rõivaste tootmiseks kulub sama palju ressursse kui autoga 6000 miili (ca 9656 km) läbimiseks ja 6000 vanni veega täitmiseks

Eesti oma edulugu keskkonnasäästliku tootmise edendamisel tutvustas UPMADE’i juht Marko Kiisa. UPMADE on tarkvarafirma, mille abil väheneb oluliselt jäätmeteke, sest see pööratakse ressursiks – teisisõnu kasutatakse tootmisjääke uute toodete tegemiseks.

Üritus oli osa New Yorgis toimuvast kõrgetasemelisest säästva arengu konverentsist „High Level Political Forum on Sustainable Developement“. Eestit esindas konverentsil Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus. „Möödunud nädalal tõime edukalt orbiidile ökoinnovatsiooni Euroopa keskkonnaministrite tasandil, kuid sellega me ei piirdu. Me pole ökoinnovatsiooni oma eesistumise prioriteediks võtnud niisama, vaid ikka selleks et sõnum jõuaks väga kaugele ning sellele järgneksid ka teod,“ selgitas Lõhmus teema tõstatamist suure lombi taga.

Tekstiilitööstusele keskendutakse New Yorgis seetõttu, kuna see on üks ressursikulukamaid ning jäätmeid tekitavaim tööstusharudest. „Meil pole tegelikult ju aimugi, kui palju meid igapäevaselt kattev riideese on neelanud loodusressursse nagu vesi, õhk jms. Rääkimata sellest, millise rännaku see on meieni jõudmiseks läbi teinud. Need faktid on juba kättesaadavad kõigile ning on kahtlemata oluline katalüsaator tootmis- ja tarbimisharjumiste muutmiseks,“ lisas Lõhmus.

Kõrvalüritust korraldasid Eesti Vabariigi Alaline Esindus ÜRO juures ning Eesti Keskkonnaministeerium.

Lõhmus tegi ettekande ka Bangladeshi korraldatud kõrvalüritusel, mille teemaks oli "Fast Tracking Poverty Eradication through SDGs and Data Revolution". Seal tutvustas Keskknnaministeeriumi asekantsler seda, kuidas on Eesti oma digiedu seni rakendanud ökoinnovatsiooni. "Oleme väike rahvas suurte ideede ja nutikate lahendustega. See on Eesti eduka digiühiskonna võti," ütles Lõhmus.