• 20.02.17, 17:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Piirikaubanduse maksukahju on vähemalt 12 miljonit eurot

Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmetel kasvas 2016. aasta teisel poolaastal piirikaubandus võrreldes aasta esimese poolega 260 protsenti. Minimaalne maksukahju, mille Eesti riik eelmisel aastal kange alkoholi piirikaubandusest sai, oli ligi 12 miljonit eurot.
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu hinnangul on kange alkoholi maksukahju mullu minimaalselt 12 miljonit eurot.
  • Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu hinnangul on kange alkoholi maksukahju mullu minimaalselt 12 miljonit eurot. Foto: Tööstusuudised.ee
„2016. aasta kange alkoholi piirikaubanduse kogumahuks hindab Alkoholitootjate ja maaletoojate liit ligi kaks miljonit liitrit. Ainuüksi Eesti alkoholiettevõtted müüsid eelmisel aastal Läti piiripoodidesse 981 880 liitrit kanget alkoholi. Tegelikud piirikaubanduse mahud on aga ligi poole suuremad. Suurema osa rahvusvaheliste brändide müük Läti piiripoodidesse toimub Läti vastavaid esindusõigusi omavate ettevõtete kaudu ning neid müügiandmeid Eestiga ei jagata. Täiendavalt on piirikaubanduse kauplustesse sisse ostetud suuri kange alkoholi koguseid otse Lääne-Euroopa hulgimüüjatelt,“ selgitas Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Triin Kutberg Läti piirikaubanduse toimimist liidu pressiteates. 
„Konjunktuuriinstituudi uuring andis kinnituse meie praktilisele kogemusele, et piirikaubandus on muutunud väga laialdaseks – enam kui viiendik Eesti täiskasvanud elanikest on ise käinud alkoholi piirilt ostmas. See tähendab, et ligikaudu 200 000 elanikku külastas lõppenud aastal vähemalt korra alkoholipoode Läti piiril. Seejuures on tähelepanuväärne, et ligikaudu 20 000 elanikku käis Lätist alkoholi ostmas kuuel ja enam korral. Peame tõele näkku vaadates ütlema, et sellele märkimisväärsele inimhulgale lisanduvad veel need, kes piirialkoholi kas regulaarselt või siis juhuslikumalt tellivad. Väärib tähelepanemist, et 43 protsenti Eesti elanikkonnast teab või tunneb neid inimesi, kes Lätist alkoholi järel käivad,“ ütles Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Triin Kutberg.
Eesti kiiresti kasvanud kange alkoholi aktsiis on tinginud laialdase huvi alkoholi Läti piirilt soetada, kuid lausa 77 protsenti soetab ühtlasi Lätist ka teisi kaupu, avaldades nii täiendavat survet Eesti eelarvele ja Eesti ettevõtjatele.
Kui eelmise aasta alguses alustas piirikaubandus ühe spetsialiseeritud poega Valkas, siis mais avati teine, Riia trassil olev pood Ainažis ning aasta lõpus oli spetsialiseeritud piiripoode juba  viis. Läti piirikaubandus aktualiseerus 2016. aastal Eesti hüppeliste alkoholiaktsiiside tõusu tulemusel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 17:14
Alumiiniumi igavene elu algab joonestuslaual. Kuidas kavandada korduvkasutatavaid tooteid?
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele