Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees Tiit Kolk ütles täna toimuval IV Mööblitootjate Liidu konverentsil, et Eesti mööblitööstuse kasvu pidurdab vähene masstootmine ja suur väiketootjate hulk.
Kolk märkis, et 1990. aastal oli Eesti mööblitootmise turul 15 ettevõtet, tööd andis sektor 12 500 inimesele ning toodangu kogumaht oli 343 miljonit rubla.
„Keskmine palk oli sel ajal 350 rubla kuus. See oli palk, mida ma teenisin meistrina Tallinna Klaverivabrikus,“ lausus Kolk.
Kolgi rehkenduste kohaselt moodustas toona mööblitööstuse kogutoodang ca 1 miljon keskmist palka ning tänases kontekstis vastaks 1990. aasta toodangu maht 1 miljardile eurole.Täna on olukord Eesti mööblitööstuses oluliselt muutunud. Ettevõtteid tegutseb sektoris üheksakümnendate aastate algusega võrreldes 38 korda enam ehk 568, tööd annab sektor 7311 inimesele ning sektori kogutoodang ulatus 2011. aastal 370 miljoni euroni.Kolgi sõnul on 23 aastaga sektori töötajate arv kahanenud 43%, tööviljakuse näitaja -31% ning mööblitööstuse kogutoodangu tase moodustab ca 40% 1991. aasta tasemest. Selle põhjuseks on tema sõnul asjaolu, et Eestis tegutseb täna suurel hulgal väikese tootmismahuga ettevõtteid.
„Leedu mööblitööstuse areng kiireneb pidevalt ning sealne areng põhineb investeeringutel ja masstootmisel,“ lisas Kolk ning andis kohalikele mööblitootjatele edasi soovituse arendada masstootmist.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.