Külm ilm tõi 23. veebruari hommikul 9.45 -9.50 ajal selle talve elektritarbimise koormusrekordi, mil tarbimine oli 1517 MW, jäädes vaid veidi alla mullu jaanuaris tehtud kõigi aegade rekordilisele tarbimisele 1587 MW.
Kuu kokkuvõttes kasvas elektritarbimine võrreldes eelmise aastaga 2% (786 GWh-ni), kliendigruppide lõikes kasvas keskmisest neli kraadi külmema ilma tõttu väiketarbijate osa, suurtarbijate grupis tarbimine veidi langes.
Elektrit toodeti Eestis veebruaris 1004 GWh, mis kattis Baltikumi elektritarbimisest 43%. Läti elektritootmine on tänu kasvanud hüdroenergia tootmisele aastatagusega võrreldes 21% suurem. Leedu kattis elektritootmisega oma tarbimise 40% ulatuses, mistõttu 60% ulatuses tuli tarbimine katta impordiga. Sellest ligi 51% ulatuses osteti elekter Venemaalt ja Valgevenest. Läti saldo oli positiivne.
Võrreldes aastatagusega langes veebruarikuus Eesti elektrieksport 21% (294 GWh-ni). Selle põhjustas Estlink1 katkestus, mil Eesti-Soome suunal kauplemist ei toimunud, samuti Läti suurenenud elektritootmine. Enim eksporditi elektrit Soome (61%), Leetu (25%) ning Lätti (14%).
Veebruarikuu koguimpordiks kujunes 62 GWh, millest enim imporditi elektrit Leedust (59% kogu impordist). 41% imporditi Lätist ning Soomest elektrienergia importi ei olnud.