Käesoleval aastal on toidutööstuse kõige suurem väljakutse hinnasurve, mida mõjutavad ühelt poolt tooraine hinnatõus maailmaturul ja teisalt tarbijate madal ostujõud, rääkis toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
„Ühelt poolt teame, et toimub tootmissisendite hinnatõus ning kütuse ja tooraine kallinemine veab inflatsiooni. Praktiliselt ei möödu enam päevagi, kui tööstused ei saa uudist sellest, et tooraine ja kütuse hinnad taas tõusevad, “ selgitas Potisepp täna toiduliidu tellitud ja TNS EMORi teostatud Eesti jaekaubanduse seire 2010 tulemuste esitlusel.
Samas selgub Potisepa sõnul uuringust, et on olemas surve langetada hindu. Põhjus on selles, et tarbijate ostujõud ei ole Eestis tõusnud ning sisetarbimine tõusis eelmisel aastal ainult 5 protsenti. „Sisetarbimise kasvu ei julge me eriti oodata ka sel aastal,“ ütles ta.
Ühelt poolt toodete hinnad tõusevad ja teiselt poolt tarbija ei ole nõus maksma, see ongi vastuoluline protsess, lisas Potisepp.
Kuna toiduainete hinnad kujunevad tarneahelast tootja-töötleja-kaubandus-tarnija, siis on Potisepa kinnitusel töötleja sõna otseses mõttes kahe tule vahel. „Ühelt poolt tootja tahab oma tooraine eest saada kõrgemat hinda ja teiselt poolt tahab kaubandus jälle madalamaid hindu, et nendega meelitada tarbijat oma poodi.“
Alternatiive toidutööstuse jaoks aga palju ei ole. „Alternatiivideks saavad olla sortimentide olulised vähendamised poodides. Lisaks keskendumine odavamatele toodetele, mis toiduainete puhul on kindlasti seotud kvaliteediga,“ rääkis Potisepp. Ta lisas, et tootearendajatel tuleb oluliselt vaeva näha sellega, et tarbijatele odavamaid tooteid pakkuda
Tema sõnul seisneb lisaoht selles, et importtooted hõivavad poodides suure osa ning toimub toodete kvaliteedi langus. Peame arvestama seda, et kolm neljandikku tarbijatest võrdleb hindu enne ostu sooritamist ja 66 protsenti valib soodsama toote ja selle nimel ollakse nõus käima rohkemates poodides, sõnas Potisepp uuringutulemustele viidates.
Uuringu viis TNS Emor läbi üle-eestiliste omnibussküsitluste raames 1500 elaniku seas vanuses 15-74 eluaastat.
Seotud lood
Eesti Plastitööstuse Liidu (EPTL) tegevjuhi Mihkel Susi sõnul on raske öelda, kas sisetarbimine kasvab plastitööstuses, kuid üldiselt on oodata kerget tõusu.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.