Horm: tuntust on kõige raskem saavutada

Horm märkis Äripäeva Gaselli kongressil, et ainult eksport ikkagi õnnelikuks ei tee. Enamik Eesti toidutootjaid ei suuda välisturgudel mõjukat kaubamärki luua ega hoida – see on pööraselt kallis ja väga pikaajaline töö.

Umbes pooled eestlastest eelistavaad eestimaist kaupa. "Kuid mis on eestimaine toit - see on kodumaine tootmine, pluss tuntud ja tunnustatud kaubamärk. Tooraine jääb tarbija jaoks alati segaseks," lausus ta.

Hormi sõnul on allhange tore, aga rikkaks ja õnnelikuks see ei tee. "Eesti omanik tahab kasumit ja lihatööstuse kasum tuleb ikkagi Eestist. Meie eelmise aasta käive kasvas 2,9%, samas lihatoodete tarbimine vähenes 8-9%. Meie turuosa on Eestis kolmas, mis on 11,1%. Eestis on lihatööstusettevõtteid üle saja, konkurents on karm," rääkis ta.

Horm rääkis sellest, et kuigi nende suurim konkurent on 10 korda suurem, suudeti siiski turuosa kasvatada. "Midagi pole muutunud - ikka eelistatakse Lastevorsti, kuid pakendid muutuvad üha kirevamakas. Esimene ost tuleb välimuse pärast. Kui ostetakse välimuse pärast, aga toit ei maitse, siis teist ostu ei tule," nentis ta.

Hormi sõnul on tuntus ja maine olulised. "Tuntus on see, mida teenitakse välja aastatega, see on meie nõrk koht ja see on, mille kallal me tööd teeme. Tuntust on kõige raskem saavutada," ütles ta.

"Meedias avalduvad seisukohad on sageli konkurentide susimise tõttu kriitilised, kuid ära löö verest välja," soovitas Horm. "Kui ajakirjanik helistab, unusta hetkeks kõik muu – räägi positiivses mõttes hüüdlausetega," lisas ta.

Konverentsil küsiti Hormilt, kas sarnaselt kütusemüüjatega ei suhtle ka lihatöösturid omavahel. (Olerexi turundusjuht Antti Moppel ütles Gaselli kongressil, et kütusekartelli kahtluste tõttu ei vaheta turuosalised enam kontakte - toim.)

"Konkurentsiametile võin öelda, et me ei suhtle omavahel. Kõik on nii suured (lihatööstused - toim), et ei mahu ühte tuppa ära," vastas Horm.