Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) palgaeelarve oli tänavu 2,5 miljonit krooni ning järgmisel aastal plaanib agentuur töötasusid maksta ligi 8 miljoni krooni eest.
Agentuuri kommunikatsiooni projektijuht Pille Parre selgitas, et KENA palgakulu oli tänavu 2,5 miljonit krooni. "Selle aasta palgakulu arvestuses on olnud 9 töölepingulise ja kahe käsunduslepingulise inimese tasu. Ära tuleb siin ka märkida, et tööperioodid on olnud inimestel erinevad, alates ühest kuust kuni ühe aastani," lisas ta.
"2011. aastal on arvestatud 19 inimese palgakuluga - kokku 7,9 milj krooni.
Selline number juhul, kui KENA saab täiendavaid tegevusi ja finantse saastekvoodi müügist. Vastasel korral on 2011. aasta personali arv ja palgakulu nimetatust väiksem," nentis Parre.
Muudest kuludest sel aastal rääkides selgitas Parre, et halduskulude (ruumide rent, büroo sisustus ning kommunaal- ja sideteenused) peale läks 1,8 miljonit krooni ning eesmärkide täitmiseks on sisse ostetud teenuseid (uuringud, õiguslikud analüüsid, ekspertiisid, meediakampaaniad, teavitusseminarid jne) maksumusega 2,7 miljonit krooni. "2010. aasta lõpus makstakse välja kohalike omavalitsuste hoonete toetussummad," lisas ta.
"2011. aastasse kandub seega üle ca 75 miljonit krooni, millest 63,6 miljonit kulub 2010. aastal vastu võetud otsuste elluviimiseks, kuna tehtud otsuste alusel lähevad summad valdavalt välja maksmisele 2011. aastal ja 11,4 miljonit on planeeritud agentuuri tegevuskuludeks. Täiendavaid tegevusvaldkondi saab agentuur 2011. aastal käivitada juhul kui õnnestub leida täiendavaid rahastamisallikaid," rääkis Parre agentuuri finantsidest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Roheliste initsiatiivil loodud kliima- ja energiaagentuurist (KENA) ei tohiks kujuneda tavapärane riigiasutus, tahame agentuuri näha eraldiseisva institutsioonina, sõnas ütles majandusminister Juhan Parts.
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.