Martin Kruus: tuuleenergias on riskid suured

"Kogu süsteem on piiri peal, meie oleme lihtsalt julgenud rohkem riske võtta," lausus Kruus kommenteerides tema osalusega tuuleparkide eelmise aasta häid majandustulemusi.

Kruus rääkis, et tuuleenergia tootmise põhiline kulu on kapitalikulu (intressikulu), see jagatakse ära toodangu peale. Tuul on tasuta, personalikulu on väike. Subsiidiumi maksmise mõte 12 aasta jooksul on katta kulutusi."Tuulikute eluiga on 20 aastat, tuulepargi eluiga on aga vähemalt mitu korda pikem. Ka põlevkivist toodetud elektrit subsideeritakse täna väga suurte summadega, põlevkivi on piiratud ressurss, sellest õli tootes teeniks kordades rohkem kui seda lihtsalt ahju ajades,“ sõnas ta.

Nelja Energia pakub tuuleparkide juhtimisteenust. Nende juhitavate tuulepargiprojektide omanikeks on Vardar Eurus AS ja Freenergy AS. Vardar Eurus AS kuulub 70 % ulatuses Norra energiafirmale Vardar ja 30% ulatuses põhjamaade keskkonnainvesteeringute fondile NEFCO.

Freenergy AS aktsionärideks on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning läbi firmade Hannes Tamjärv, Jüri Mõis, Peeter Mänd, Aivar Berzin, Merit Berzin ja Taavi Raadik.Nelja Energia omanikeks on võrdsetes osades Vardar Eurus AS, Freenergy AS ning läbi firmade Kalle Kiigske ja Martin Kruus.

Vardar Eurus ja Freenergy on näiteks OÜ Pakri Tuulepark ja OÜ Roheline Ring Tuulepargid omanikud. Pakri poolsaare tipus kaheksat tuulikut omav OÜ Pakri Tuulepark oli eelmise aasta lõpuks kogunud 90 miljonit krooni puhaskasumit, millest 24,3 miljonit määrati omanikele dividendidena väljamaksmiseks. Eelmisel aastal keerutas tuulepark 53,4 miljonit krooni müügitulu, puhaskasum oli 30,6 miljonit. Juhtimis- ja edukustasudena viidi samal ajal ettevõttest välja 3,8 miljonit krooni. Dotatsiooni maksti ettevõttele eelmisel aastal 31,7 miljonit krooni.

Teine edukas projekt on samadel ettevõtjatel OÜ Roheline Ring Tuulepargid, millel on tuulikud Virtsus. Selle firma jaotamata kasumi suuruseks on üle 60 miljoni krooni. Ka sealt viiakse igal aastal miljoneid kroone välja juhtimis- ja edukustasudena, eelmisel aastal 3,3 miljonit krooni, aasta varem 2,8 miljonit.Kümmekond projekti nii Eestis, Lätis ja Leedus on neil veel arendamise või ehitamise järgus.

Tänane Äripäev kirjutas tuuleparkide ja koostootmisjaamade eelmise aasta majandustulemustest, mis näitavad, et tootjatele seadusega garanteeritud toetused võivad olla liiga suured. Suuremad toetused hääletas riigikogu seadusesse kiirkorras ja avalikku diskussiooni vältides. Seaduse menetlemisega samal ajal toetas Väo elektrijaama rajamisega seotud olnud ettevõtja Urmas Sõõrumaa rahaliselt kõiki suuremaid erakondi. Tulemuseks oli see, et seadusesse kirjutati Väo jaama poolt soovitatud toetusmäärad.