• 08.04.09, 07:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raivo Unt hoiab kogu jõuga farmaatsiatehast Eestis

Tallinna Farmaatsiatehase vastuoluline juht Raivo Unt seisab ihu ja hingega tehase Eestisse jäämise eest, samal ajal kui tehase lätlastest omanikud kavandavad selle lõplikku äraviimist.
Et Baltimaade vanim ravimitehas veel üldse oma kodumaal asub, on kolleegide sõnul suuresti just Undi teene, kirjutab Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised.
Unt vaidleb omanikega, pakub lahendusi, näitab võimalusi. Tal on kindel soov oma nimi Eesti ravimitootmise ajalukku kirjutada. "Ettevõttel, mille käive kasvas sajandivahetusel 36%, ei ole tulevikuta," väitis ta.
Peagi 95. sünnipäeva tähistav tehas on märksa vanem kui selle omanik, Läti ravimitootja PJSC Grindeks. Viimane teatas mullu sügisel, et kaalub tehase lõplikku äraviimist Eestist, ja tõmbas piduri peale ka uue tehase ehitamisele.
Osa ravimitootmist on juba Lätti kolinudOsa tegevusest on juba lõunasse kolinud: selle kümnendi alguses viidi Lätti kogu tablettide ja ampullide tootmine. Siia jäid ainult salvid.
Unt armastab tuua näiteid Iirimaast, mis on suutnud enda juurde meelitada pea kõik maailma suuremad ravimitootjad. Tulemus - riigi ekspordist napilt alla poole ehk 44% annab farmaatsiasektor, mis valmistab aastas kümnete miljardite eurode väärtuses medikamente ja on loonud riiki tuhandeid kõrgepalgalisi töökohti. Tervisesektor on prioriteetne ka Läti valitsusele. "Igas riigis peaks olema oma ravimitööstus," sõnas Unt, kes sattus ravimiärisse 1999. aastal, kui kandideeris farmaatsiatehase rahaasjade valitsejaks.
Tehase ehitamiseks (projekt peatati 2007. aasta lõpus) lõi ravimifirma käed hinnatud farmaatsiatehaste ehitaja Pharmadule ABga, kelle tootmine asub Eestis Jüris. Eli Lilly, Aventis Pasteur, Baxter ja Merck on mõni näide firma klientidest.
Uus tehas oleks maailma klassist
Pharmadule'i võlu peitub selles, et tema ehitatud tehased vastavad maailma kõige karmimatele nõuetele. Steriilsuselt on uue tehase tootmisruumid võrreldavad operatsioonisaalidega, mis võimaldab seal toota ka eritingimusi nõudvaid preparaate, näiteks antibiootikume ja alkoholi baasil geele.
"Eestil on vaja modernset tehast, et minna mõne USA konglomeraadi juurde ja öelda, et tahame nendega koostööd teha," unistas Unt.
Reserveeritud hoiakuga Unt rääkis uuest tehasest lausa kirglikult. Praeguseks on firma ehitusprojekti väljatöötamisele kulutanud 30 miljonit krooni ja välja lunastanud krundi Lasnamäe tööstuspargis Taevakivi tänaval.
"Kõik seisab raha taga. Ja sõltub Eesti valitsuse soovist säilitada Eestis üks suurtootmine ja töökohad," kuulutas Grindeksi nõukogu esimees Kirovs Lipmans mullu oktoobris. Otsuse farmaatsiatehase saatuse kohta lubasid omanikud avaldada veel sel suvel. Maksma võib tehas minna 350 miljonit krooni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 17:14
Alumiiniumi igavene elu algab joonestuslaual. Kuidas kavandada korduvkasutatavaid tooteid?
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele