Kiitusega eksportija jäi EASi toetusest ilma

Kehra 45 töötajaga rõivatööstus AS Year võinuks firma juhi ja ühe omaniku Raivo Holmi sõnul saada järgmisel aastal sisse tõelise hoo. Paraku pole EAS ega Swedbank sama meelt.

Meestemantleid tootvat Yeari on EAS varem toetanud kahel korral kokku 600 000 krooniga. Septembris soovis ettevõte EASilt messidel käimise, näidiste tegemise ja tooteesitluste jaoks 1,3 miljonit krooni.

Novembris tulnud negatiivne vastus on Holmi sõnul üllatav, sest varem on EAS Yeari esile tõstnud eduka eksportöörina. EASi ekspordidivisjoni direktori Allar Korjase sõnul pole Yeari käive märkimisväärselt kasvanud ja on raske eeldada, et samade tegevustega jätkates toimuks järgneval paaril aastal hüppeline kasv.

"EAS pole näinud ka koopiaid tellimustest, mis reaalselt tõendaksid ettevõtja esitatud käibe kasvu prognoose," selgitas Korjas.

Holmi sõnul pole EAS kunagi lepingute vastu huvi tundnud. Lisaks olid tema kinnitusel Yearil 2009. aastaks uute klientide tellimused olemas, mis tõendab käibe kasvu 30% - nagu projektis kirjas. 2009. aasta on Holmi sõnul ettevõttele oluline aasta, sest juurde on saadud mitmeid uusi kliente. Näiteks Soomes oli tellimused lisaks kaubakettidele Stockmann, Sokos, Kekäle ka Pukumiesi ja Koiso. Uusi kliente on juurde saadud ka Venemaal.

Ka seisis EASi otsuses, et Yeari "senine majandustegevus on olnud madala rentaablusega, mis seab kahtluse alla ettevõtte võimekuse suuremahulisi arendus- ja turundusprojekte ilma täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseta ellu viia".

Holm peab sedagi põhjendust kummaliseks, sest struktuuritoetuse seaduse alusel on EASi kohus toetada neid, kes abi vajavad.

"Nad ütlevad sisuliselt, et me ei saa teile toetust anda, sest te vajate toetust," resümeeris ettevõtja. EAS peabki ju aitama eksportivaid ettevõtteid, lisas ta.

Ka Swedbank ei olnud pärast EASi eitavat otsust nõus ettevõtjale laenu andma, kuigi Swedbanki teatel EASi seisukoht neid ei mõjutanud. "Laenu andmisel vaatame ennekõike olemasolevat rahavoogu, ent muidugi ei jäta me tähelepanuta ka ettevõtte perspektiivi," ütles Krõõt Kilvet-Rooteman Swedbankist.

"Peame endiselt väga oluliseks ekspordi arendamist ja seega arvestame ekspordi puhul ka sellega, et potentsiaali realiseerumine võib aega võtta," lisas ta.

Võimalus muutuda Soome ettevõtteks

Sel nädalal selgub, kas Year saab laenu Nordea Eestist. Holmi sõnul annaks neile kindlasti laenu Soome Nordea, selle garanteeriks riigile kuuluv ekspordi krediteerimise asutus Finnvera.

Tingimuseks on aga see, et Yearist kuuluks vähemalt 51% Soome kapitalile. Juba praegu on ettevõttesse sisenemas Soome äripartner, kuid Finnvera nõudega väheneks Holmi osalus 51 protsendilt 44-49 protsendile.

“Soome võtab mind avasüli vastu,” rääkis Holm ettevõtte võimalustest.

Kui ettevõttel kaob rahvuslik identiteet, siis on võib-olla mõistlikum viia kogu tootmine Eestist kas Lätisse või Leetu, lausus ettevõtja. Sel juhul võiks ka tootearendus liikuda hoopis Soome, märkis Holm.

Ettevõtjat paneb nördima, et Eestis ei saada aru omatoodangu sisust ja tähtsusest. „Tulemas on teine ülevõtmislaine Eesti majanduses, kuna Eesti ettevõtjad jäävad hätta seoses maailmamajanduslanguse kokkulangemisega Eesti sisese majanduskriisiga,“ on Holm pessimistlik, lisades, et euroliidu jaoks on Eesti eeskätt doonorriik ning vaid madalkasumlik allhange jääbki meile.

Holm hakkas 1998. aastast Yeari brändi looma, 10 aastat võtnud see aega, et jõuda välja tulemuseni. „Pankades käsitletakse ettevõtet üldkäivet tootvat üksusena, seal ei arvestata brändi arengut, kuhu läheb esialgu kapital. Aga brändi areng ei käi nii kiiresti kui allahanke areng. Nüüd on avastatud, et on vaja eksporti. Aga ei jagata ära, mis on bränd, seda on näha nii EASi kui ka pankade puhul,“ tõi Holm välja ekspordiväheste brändide probleemi Eestis.

Parts: ei tohi käega lüüa

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Yeari juhtumit ei kommenteerinud, ent soovitab ettevõtjal, kel on tekkinud möödarääkimine EASiga, pöörduda ministeeriumi poole. "Mitte mingil juhul ei tohi käega lüüa," ütles ta.

Ministri sõnul ei ole EASi poliitika läinud karmimaks toetuste andmisel.

„Oleme EASi juhtkonnaga arutanud et iga ettevõtja suhtes peab olema maksimaalselt personaalne lähenemine, kliendi eripära arvestades. Lähenemine peab olema maksimaalselt ettevõtjat teenindav. Kõigile asjadele pole võimalik vastu tulla, arvestades euroliidu reegleid. Aga EAS peab olema näoga ettevõtja poole, siin on kõvasti paranemisruumi. Ei ole ka õige EASi materdada,“ lisas ta, meenutades, et vahel on EASile ka ette heidetud liiga kergekäelist rahajagamist.

Partsi sõnul peab Eesti riik hoidma oma ettevõtetest kinni hoidma südame ja hingega. „Ettevõtteid tuleks ka juurde meelitada Eestisse,“ lisas ta.