Tekstiilitootja Toom Tekstiil tahab
tulevikus enam rõhku panna jaekaubandusele ja oma brändile Dreamland, plaanides
lähima paari aasta jooksul avada kuni kümme kauplust üle Eesti.
„Tartus on meil leping juba kauplusepinnale sõlmitud, Rakveres käivad läbirääkimised ja Tallinnas on meie hinnangul samuti ruumi veel ühele kauplusele,“ sõnas Andrus Lõo, kes eelmise nädala algusest juhib Dreamlandi kaubamärki. „Ma arvan, et see kontseptsioon on super, kaubamärk on kindlasti väärtus omaette,“ lisas ta.
Dreamlandi kontseptsiooni järgi pakutakse kauplustes kõike, mida ühte magamistuppa vaja on. Alustades tekkidest-patjadest, mida Toom Tekstiil ise toodab, lõpetades mööbliga. Hetkel on Dreamlandil kolm kauplust – Viljandis, Tallinnas Ülemiste keskuses ja Kopli tänaval Toom Tekstiili tootmishoones.
Ühe poe maksumuseks hindab Toom Tekstiili juht ja omanik Illimar Toom kuni pool miljonit krooni. Praegu moodustab oma bränd umbes 10% Toom Tekstiili kogutoodangust.
Toom Tekstiil on peamiselt Viljandis tegutsev tekstiilitööstus, mis toodab tekke, patju, madratseid ja mittekootud materjale. Lisaks tehakse Maardus kilet ja kilekotte. Veel paar aastat tagasi plaanis ettevõte koostöös hiinlastega hakata Maardus tegema plastpudelitest padjatööstusele vajalikku kiudu, kuid hiinlaste althüppamise tõttu jäi projekt seisma. "Küsimus oli rahapaigutamises - mõlemad partnerid pidid panema 300 000 USA dollarit, aga nende poolt tehingut ei toimunud ja äri jäi katki," sõnas Illimar Toom.
„Viimasel ajal ei ole suhted päris kokku kuivanud, aga ärilise poole pealt on jäänud kontakte vähemaks,“ tunnistas Toom, lisades, et polüesterkiu tegemiseks soetatud tootmishoone Maardus on leidnud teise rakenduse ning võib juhtuda, et kunagi läheb seal ikkagi ka kiutootmine lahti. „Kunagi oli ka kile tegemine ainult idee, tänaseks on see realiseerunud,“ sõnas Toom, kelle sõnul võiks kohaliku kiu kasutamine kuus kokku hoida isegi pea miljon krooni just transpordikulude pealt.
Seotud lood
Et personali- ja ruuminappus ei lase
tekstiilitööstusel Mivar-Viva areneda tavapärasel moel tootmismahtusid
kasvatades, kavatseb ta välja sõeluda kõige paremad kliendid ja pühenduda neile,
kirjutas Sakala.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.