BLRT kutsub Eesti pereisad välismaalt koju

Norras, Šveitsis ja teistes Skandinaaviamaades töötavate „kadunud poegade“ siiameelitamiseks korraldab firma laiaulatusliku reklaamikampaania.

„Tean, et kergetööstusettevõtted viivad tööjõukulude vähendamiseks tootmist välja, kuid meie praegu seda teha ei plaani, kuna kasulikum on tegutseda Eestis,“ rääkis BLRT personalijuht Heinart Puhkim veendunult. „Täna ei taha me tootmist kärpida, vaid hakkame mahte suurendama.“

Selleks on BLRT-le vaja üksjagu uut tööjõudu, kuid võõrtööjõu sissetoomisega firma ei kiirusta. Täna töötab BLRTs 200 ukrainlast ning umbes 50 rumeenlast.

„Siia tulnud brigaadid töötavad võrratult, oleme nende töökvaliteediga rahul. Muidugi, neil on tarvis uuel maal kohanemiseks aega, kuid see protsess käib piisavalt kähku. Ainult külmade saabumine paneb rumeenlasi täna muretsema,“ rääkis Puhkim.

Võõrtöölised tulevad siia kolmeks kuni neljaks kuuks ja elavad tehase territooriumil, spetsiaalselt neile kohandatud hostelis. Puhkim ei nimetanud ukrainlaste täpset palka, öeldes vaid, et see on vägagi konkurentsivõimeline.

Mitteametlikel andmetel saab Ukraina keevitaja Eestis 4-5 eurot tunnis.

Puhkimi sõnul on probleem selles, et värbamisagentuuride vahendusel ei leia häid brigaade. „On väga oluline, et brigaadi liikmed oleks töös üksteisega harjunud ning moodustaksid meeskonna,“ rääkis ta.

Seetõttu loodab BLRT juhtkond leida uued brigaadid Skandinaaviast. „Tahame korraldada Põhjamaades laiaulatusliku reklaamikampaania, et tuua piiri taha sõitnud töötajad kodumaale tagasi. Eesti ja Skandinaavia palgad on juba praktiliselt ühesugused,“ ütles Puhkim.

Artikli autor on dv.ee ajakirjanik Olga Grigorjeva.