Alkohol kui ELi demokraatia mõõdupuu

Nii määratleb Euroopa Liidus juba seitsmendat aastat käiva ja nüüd Soome eesistumise ajal otsustavase järku jõudnud vaidluse viina üle Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.

Tavaelus, kus viinariiulid on kümnete viinasortide all kummis, pole põhjust eriti viina kui sellise üle pead murda. Mõni on parem, mõni on kehvem, aga kokkuvõttes on viin ikkagi viin. Euroopa Liidu jaoks see nii endastmõistetav ei ole. Alates 2000. aastast püüavad liikmesriigid seal kokkuleppele jõuda, mis on viin ja millest seda tohib toota.

Et vaidlus nõnda hilja peale on jäänud, on tingitud asjaolust, et traditsioonilised viinariigid on suhteliselt uued ELi liikmed. Soome ja Rootsi astusid ELi 1995. aastal ning üheksa aastat hiljem lisandusid neile Poola, Eesti, Läti ja Leedu. Kuue peale toodavad nad 86% ELi viinast, milleks on kasutatud kaht toorainet - teravilja ja kartulit. Ja seda seisukohta püüavad nad kaitsta oma kokkuleppes, mille kohaselt viin on ainult teravilja ja kartuli toormel põhinev etüülalkoholist valmistatud jook, mille alkoholiprotsent on vähemalt 37,5 kraadi. Kogu maailma viinast aetakse praegu 95% just neist kahest toorainest.Vastasleeri moodustavad väiksemate viinatraditsioonidega ELi riigid, kes püüavad viinamõistet hägustada ja saavutada läbimurde, et viina tohiks toota ka muudest lähteainetest. Näiteks suhkrupeedist, suhkruroost, veiniülejääkidest või mis tahes põllumajandustoormest.Eriti suur toetus on suhkrupeedil, selle taga on näiteks Saksamaa, Suurbritannia, Belgia, Holland, aga ka Tšehhi ja Ungari. Ja see on ilmselt ka üks kompromissi kohti, kus kuuik on valmis äärmisel juhul järeleandmisi tegema.

Briti suurkontsern lobistab

Vastasleeri üks mõjukamaid tegutsejaid on Suurbritannia, mille seisukohtadest kumavad läbi maailma suurima alkoholitootja Diageo huvid. Kontserni sooviks on toota üht tuntumat viina Smirnoffi mis tahes toormest, mida ta muuseas väljaspool ELi juba ka harrastab. Samuti taotleb ta koos teiste Briti alkoholitootjatega luba segada lahjadesse viinasisaldusega alkohoolsetesse jookidesse viina asemel muud päritolu etüülalkoholi.Eraldi rühma moodustavad riigid, nagu Hispaania, Prantsusmaa ja Küpros, kus ületootmise tagajärjel on tekkinud tohutud veiniülejäägid, millele otsitakse rakendust. Miks mitte seda töödelda ja toota viinaks, arvavad nad.Asi muutub kergelt absurdseks. Kui põllumajandustoetuste abil toodetud odav vein jõuab viinaks töödelduna turule, siis tekib ju ebavõrdne konkurents, kuna viinatootjad ELis dotatsiooni ei saa, arvab Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.

"Miks me peaksime oma riikides aastasadadega kujunenud viina imagot hägustama, mille tagajärjeks on paratamatult viina kvaliteedi allakäik?" küsib ta."Minu jaoks on see üks ELi demokraatia proovikivisid, mis peab näitama, kas väiksemad riigid suudavad suurte vastu oma eripära kaitsta või mitte. Eriti kui suured riigid ei kaitse antud küsimuses mitte traditsioone, vaid puht majandushuve," arutleb Liviko juht. Viin on ju samasugune eripärane toode, nagu konjak, viski, šampanja ja vein, mis kõik on vanemates ELi riikides kaitse all.Eesti viinatraditsioonid on ausad. Viina on aetud siin aastasadu ja selle tulust on omal ajal suur osa mõisaidki üles ehitatud. Oma osa on ka Livikol. Kui Vene tsaari ukaasiga muudeti viinamüük XIX sajandi lõpul riigi monopoliks, toodi mõisates valmistatud viin sinna, töödeldi ümber ja läks eksporti. XX sajandi algul toodeti Eestis 15% Venemaal tarbitavast viinast. Vägev tulemus.

Hädakisa Soome ajakirjanduses

Soome kui praegune ELi eesistujamaa teeb energilisi jõupingutusi, et viinaküsimuses lahendust leida. Survegruppide mõju on võimas ja kerge see ei ole. Seda näitavad eelmise nädala Soome ja Rootsi ajakirjanduse ärevad pealkirjad: "Soome on ELi vodkatüli kaotamas", "Torm ELi viinaklaasis", "Rindejooned ELi viinatülis segi paisatud," "Euroopa Komisjoni volinik Margot Wallström süüdistab viinamaid aegluses".Need oli reageeringuks Soomes koostatavale kompromissettepanekule, mis täielikult maha tehti, eriti alkoholitootjate liidu poolt. Hiljem selgus, et see oli ainult üks töövariante. Selle kohaselt soovitati viin jagada kolme kategooriasse. Esimesse kuuluvad viljast ja kartulist ning mööndusena ka suhkrupeedist valmistatavad viinad. Teise nn puuviljaviinad, mis on valmistatud viinamarjast, tsitruspuuviljadest ja banaanidest ning mille puhul tuleb etiketil ära märkida tooraine. Ning kolmandasse maitsestatud viinad, mis on valmistatud nagu esimeses kategoorias, kuid millele on lisatud aroome."Esitasime selle vastu protesti," ütles Soome alkoholitootjate liidu esindaja Irmeli Mustonen. Enda sõnul on ta näinud ka juba uut kompromissettepanekut ning lisab, et lahenduse leidmiseks on veel aega, kuna viinaküsimus ei ole veel võetud komisjoni tööplaani.Rootsi Vin Sprit Grupi arendusdirektor Peeter Luksep ütles, et kuus viinariiki pole oma seisukohast taganenud. Aga ta möönis, et Soome peab ELi eesistujariigina uurima eri võimalusi patiseisust väljapääsemiseks."ELi riikide valitsuste esindajate vahel konsulteeritakse aktiivselt eri variantide üle, mis rahuldaksid meie riike, kuid oleksid vastuvõetavad ka teistele. Algusega võrreldes on komisjon samm-sammult liikunud meid mõistvas suunas," lisas ta. Samal ajal on ka Euroopa Parlamendis laual mitmed variandid, millest osa kuuikut rahuldavad, osa ei rahulda. "Seetõttu on hetkel raske midagi konkreetset ennustada," võttis ta hetkeseisu kokku.Eesti Põllumajandusministeerium kui viina definitsiooni eest vastutav ametkond ei pidanud sobilikuks kommeteerida ei ELis käivate läbirääkimiste käiku ega teiste riikide seisukohti enne, kui eelnõu EL Nõukogus vastu võetakse."Ees seisab põnev heitlus, kus vastasleeri pealejäämise korral tahaks küsida, mis on järgmine ohver?" ütles Janek Kalvi.