Mööblitootjate TOP: võitjatele jääb Eesti turg väikseks

Esikoha saavutanud tellimusmööbli valmistaja Retlar OÜ müügitulu oli eelmisel aastal veidi üle 4 miljoni ja ärikasum 0,6 miljonit eurot. 1998. aastal tegevust alustanud ettevõte oli eelmise aasta tabelis 75. kohal.

Juhataja Ülar Männilaane sõnul olid eelmise aasta heade tulemuste taga neile sobiv segu suurte ja keeruliste projektide ning mahuprojektide ja projektide tähtaegade vahel – suured projektid liikusid täpselt selles graafikus, mis sobis nii mööblitootjale kui ka tellijale ehk ei ületanud plaanitud tootmistunde.

Suuremate töödena valmisid ettevõttes mullu Viru Keskuse müügiboksid, Telia kontorihoone sisustus, Soome Vantaa lennujaama terminali, Hanasaari Rootsi-Soome kultuurikeskuse ning Hyvinkääl asuva Hotell Šveitsi sisustused. Investeeringuna soetas Retlar 2017. aastal tootmisprotsessi kiirendamiseks montaažipressi ja lamellimasina ning uuendas arvutiparki.

Tänavune aasta jääb Männilaane hinnangul käibes eelnenule alla. "Aastat iseloomustab suurte ehitusprojektide tähtaegade lükkumine, mis mõjutab üheselt ka projektide lõpus tarnitava mööbli paigaldust. Erimööbel on üheselt seotud ehituselt saadavate mõõtudega – kui mõõte ei saa, siis ei saa ka mööblit projekteerida ja valmistada," selgitab ta. Tänavused silmapaistvamad projektid olid Arvo Pärdi keskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja uue kohtumaja sisustus ning Eesti Moskva suursaatkonna sisustus.

Retlar ekspordib oma toodangust pool kuni kolmveerand ning seda põhiliselt Soome, Rootsi ja Norra turule. "Eesti jääb meile väikseks," tõdeb 51 töötajaga mööblivalmistaja juhataja. Retlari mööblit võib kohata ka Venemaal, Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal ja USAs.

Norra ettevõttele kuuluva mööblitootja Helland Baltic OÜ juhatuse liikme Aivar Kausi sõnul on eduka aasta taga mitu põhjust: esiteks alustati juba 2016. aastal varem Skandinaavias toodetud detailide hankimist Eestist ja lähivälismaalt, vähendades sellega kulusid tootele. Teiseks alustati 2016. aasta lõpus kaupade vedamist Skandinaaviasse varasema Norra koostööpartneri asemel Eesti transpordiettevõtte abil. Lisaks oli mullu toodangu maht esialgsest prognoosist parem, sealhulgas andsid lisamahtu keskmisest kasumlikumate toodetega projektid. Ettevõtte müügitulu oli mullu pea 6 miljonit ja ärikasum 0,8 miljonit. Kokkuvõttes kerkiti 85. kohalt teisele.

Helland Balticu põhitoodang on seotud istmetega – valmistatakse toole, tugitoole ja diivaneid. Lisaks valmistatakse laudu ja nende detaile. 80 protsenti kogukäibest annab müük Norra emaettevõttele Helland Møbler. Ettevõte peab oluliseks ka rohelist mõtlemist, kasutades ainult keskkonnasõbralikult varutud puitu, kasutades viimistluses järjest enam vesialusel materjale ning tõhustades järjepidevalt elektri- ja soojusenergia kasutamist.

Tänavune aasta jääb Kausi sõnul eelnevast majandusnäitajate põhiselt küll tagasihoidlikumaks, aga samas on palju ära tehtud tulevikku silmas pidades. "Oleme korrastanud ettevõttesisest struktuuri, sealhulgas vähendanud nii tootmis- kui ka tugipersonali arvu, ajakohastanud tootmistehnoloogiat, ostnud näiteks kaks uut CNC-puidutöötlemiskeskust, ja valmistanud ette Tallinna tootmisüksuse ületoomist Haap­sallu."

Helland Balticul on seni olnud kaks osakonda: üks Haapsalus ja teine pealinnas. Tallinna osakond tegutseb rendipinnal, kuid suleb uksed alates 2019. aasta aprillist, kui tootmine viiakse üle ettevõtte põhitehase juurde Pullapääle. Selleks ollakse täna investeerimas ligi 1,5 miljonit eurot uue tootmishoone ehitusse, mille kaudu optimeeritakse kulusid transpordile ja juhtimisele, lühendatakse tarneaegasid ja saavutatakse enam paindlikkust.

"Meil on olnud väga hea koostöö meile Tallinnas tootmispinda rentiva ettevõttega ja Tallinnas on olemas ka väga tublid töötajad. Meie rõõmuks tuleb nii mõnigi neist Haapsalusse alaliselt elama ja töötama," ütleb Kaus. Täna töötab ettevõttes 51 inimest, kuid juba on alustatud uute värbamisega. 2019. aasta lõpuks on Helland Balticu töötajate arv eeldatavalt 55–57.

Aastaid on tehtud koostööd Haapsalu kutsehariduskeskusega ja plaanitakse seda ka jätkata. Seda nii ettevõtte töötajaid koolitades, praktikavõimalusi luues kui ka võimalusel olemasolevate teadmiste ja oskustega kohalikku kutseõpet toetades.

2016. aasta 39. kohalt seekordses tabelis kolmandaks kerkinud Standard ASi juhatuse esimees Priit Tamme toob ettevõtte edu võtmena välja ekspordi kasvu: "Suutsime nii hotellide kui ka büroode sisustuse müüki Eestist välja suurendada ligi 34 protsenti ja jõudsime rekordilise ehk 18 miljoni euro suuruse eksportmüügini."

Standardi ekspordist 67 protsenti läks Soome, Skandinaavia ja Islandi turule, uute turgudena lisandusid Prantsusmaa ja Ungari ning sõltumata keerulisest situatsioonist Lähis-Idas õnnestus Tamme sõnul jätkuvalt jõuda müügitehinguteni Saudi Araabias ja Ühendemiraatides. "Oleme oma eesmärgid ja fookuse eelkõige seadnud pikaajaliseks koostööks püsiklientidega, kelleks on rahvusvahelised hotelliketid ja globaalsed ettevõtted," ütles Tamm.

Standardi eelmise aasta müügitulu suuruseks kujunes veidi üle 27 miljoni euro, sellest 46 protsenti andis hotellimööbel ja 38 protsenti büroomööbel. Teenuste müügist saadi 12 protsenti, ülejäänud käibe andsid laevamööbel ning kodu-, kooli- ja muu projektimööbli müük.

Mullu teostati ettevõtte jaoks esimese suurema võtmed-kätte-lahendusega sisustusprojekt Taani hotellis Radisson Royal Hotel Copenhagen. Leping sisaldas peale tavapäraste erimööbli lahenduste tarne ka ehituslike ja remonditööde juhtimist. Maailma juhtiv arhitektuuri- ja disainiajakiri Wallpaper nomineeris nimetatud projekti aasta parimaks renoveeritud hotelliprojektiks. Võib öelda, et Standard lansseeris end Põhjamaade turgudel remondi- ja sisustamistööde peatöövõtjana ning ettevõtte juhtkond näeb sellel tulevikus suurt perspektiivi.

Tamm lisab, et põnev ja rohkelt väljakutseid võimaldav partnerlus on motiveerinud Standardit veelgi enam tegelema teenuste väljaarendamisega ning sobilike logistiliste rakenduste leidmisega. "Meie 220liikmeline meeskond on teinud tublit tööd ka sel aastal ning suure tõenäosusega murrame läbi meie jaoks märgilise 20miljonilise eksportkäibe piiri."

Ettevõtte pikaajaline juht Enn Veskimägi, kellest sai tänavu mööblitootjate liidu juhatuse esimees, lisab, et tegelikult on Standard kogu aeg muutustes. "Turg ja kliendid muutuvad ja meiegi püüame kohandada oma ärimudelit ikka turgude hoiakute järgi. Tänavustest suurematest muutustest võiks esile tuua põlvkondade vahetuse ehk "noorenduskuuri", sest 1. juulist on Standardi juhatuse esimees Priit Tamm. Mina püüan aga vahepeal soiku jäänud mööblisektori tegevust arendada. Näen tulevikus kogu metsa-puidu ja puitmajade sektori koostöös potentsiaali!"

Mööblitootjate liidu värske juhatuse esimehena nendib Enn Veskimägi, et hetkeolukord mööblitootjate sektoris on hea, aga raske öelda, kui kauaks.

"Välisnõudlus ei ole vähenenud, kuigi hoiatavaid signaale on tulnud mitmelt poolt. Kõige suurem probleem on aga endiselt kvalifitseeritud tööjõu leidmine. Lolli järjekindlusega hoitakse kinni kvoodist, mille kohta riigikogu põhiseaduskomisjonis kinnitati, et see on ajale jalgu jäänud, aga seda ei muudeta ...?"

Ta lisab, et tööjõupuuduse põhjuseid tuleks otsida ka haridussüsteemist, mis enam ammu ei vasta tööturu vajadustele.

"Haridus vajab täna reformimist kõikides astmetes! Haridus- ja teadusminister Mailis Reps on välja käinud mitu ettepanekut, aga kahjuks on meedias neid kritiseeritud ja alahinnatud. Meie põhikoolide lõpetajate tase on madal ja see kitsapõhjaline matemaatika pärsib inseneride pealekasvu. Paljudes põhikoolides on õpetajaid rohkem kui õpilasi, mis on ressursi selge raiskamine. Kahjuks puudub poliitiline julgus haridust reformida."

Helland Baltic OÜ juhatuse liige Aivar Kaus lisab, et nagu mujal on ka mööblitööstuses üks suuremaid väljakutseid vajaliku tööjõu olemasolu ja palgasurve.

"Efektiivuse tõstmiseks rääkimisest ainult ei piisa. See saab tulla ainult ettevõtte ja töötaja koostöös. See on nagu korrutamine: kui üks tegur on null, siis korruta või miljoniga, aga korrutis on ikka null!" ütleb Kaus.