10 peamist trendi tootmises 2019

Arvamusi on erinevaid, kuid Columbuse eksperdid valisid välja 10 olulisemat trendi, millele tasub tootjal tehnoloogiaarengu osas tähelepanu pöörata. Eelkõige arvestame siinkohal Eesti konteksti, kuna Eesti ettevõtted on väiksemate investeerimisvõimalustega kui lääne suurettevõtted, mis tihtipeale trende veavad. Peamised trendid on seotud andmetega ja nendest tehtavate järeldustega. Trendid ei ole tähtsuse järjekorras.

Eesti on näidanud ennast 5G tehnoloogia kasutuselevõtus esirinnas olevana, seega võib tulla lahendusi, mida saab kasutada tootmises masinate vahetumal juhtimisel. 5G ei tule ilmselt üle-eestilisena, vaid eelkõige piirkondadesse, kus 4G ressurss hakkab ammenduma.

Järjest enam tarkvaralahendusi kolib pilve, milles on maandatud taasteriskid. Samuti pole enam vajalik vahetult pingutada serveripargi käimishoidmisega. Samas on mõningatel juhtudel kõige optimaalsem kasutada nii pilve kui ka oma servereid. 2019 on näha kuidas mõlemad lahendused on omavahel veelgi enam integreeritud.

Kuna robotite hinnad on 2018. aastal drastiliselt langenud, kus ühe manipulaatoriga tootmisroboti võib Hiinas saada isegi juba 1000 dollariga, siis tööjõupuuduses ettevõtted otsivad järjest enam, kus laiendada inimeste ja robotite vahelist koostootmist.

On ilmne, et võrku ühendatud tootmisseadmete arv jätkab jõudsat kasvu. Seda kasvu toetab või isegi veab 5G kasutuselevõtt ja sensoritehnoloogiate areng.

Kuigi alguses ennustati suurt tulevikku virtuaalreaalsusele (Virtual Reality – VR), siis praktikas on see pigem meelelahutuse osaks saanud. Samas selle kõrval on vaikselt tulnud liitreaalsus, mida kasutatakse nii toodete hoolduses, toodete kontrollis kui ka turunduses.

Rohkem andmeid loob ka võimalusi masinõppeks, mis mõningate rakenduse korral juba lihtsalt kasutatavad ka ilma süvateadmisteta kasutajale.

Haakub tugevalt asjade interneti arenguga, mis toodab suures koguses andmeid. Et andmetest oleks kasu tuleb nendega midagi peale hakata ja otsustamiseks kasutada. 2019. aasta toob kindlasti rohkelt seda, kuidas andmeid visualiseeritakse rohkem ja kasutatakse kaalutud otsuste tegemiseks.

2018. aasta markantsed näited on veel värskelt meeles, mis õnneks Eesti ettevõtteid tabasid kergemini, kui ülejäänud maailma. Kui see ei tähenda, et küberturvalisuse osas peaks kergemini hingama. Pigem vastupidi, sest pahalased arenevad kiiresti.

Üle terve Euroopa Liidu on kasutusel uut tüüpi andmekaitse põhimõte, mille praktikad pole veel välja kujunenud.

Kuna Eesti ei ole enam odav allhankemaa, siis tähendab see ka survet liikuda väärtusahelas kõrgemale. See omakorda tingib ärimudelite ümbervaatamise ja vajadusel ka kliendile lähemale liikumise

Kõigepealt on vajalik täita enesehindamise küsimustik veebilehel www.i-ettevote.ee, et näha on ettevõtte praegust seisu.