Online-intervjuu ametist lahkuva Elcoteq Tallinn juhi Jan Kotkaga

Vastatud küsimusedMerikeMida näete suurima väljakutsena uuel töökohal Slovakkia Enicsi tehases?Konkreetsemalt on hetkel veel raske öelda. Üldisemalt kipub idabloki riikidest tulnud inimestel olema parem teadmine, kuidas kitsalt ja efektiivselt läbi ajada ning selle juures head teenust pakkuda. Usun, et ka Slovakkias on see baasteadmine olemas, kuid vaatan, kas saan midagi lisaks anda. Antud üksus Slovakkias on kiires kavu faasis ning sellega kaasnevad teatud tüüp-probleemid, mida kutsutakse nn „positiivseteks väljakutseteks”. Usun, et oman suht head kogemust selles valdkonnas ning sarnastest olukordadest nii Eestist kui Ungarist ning oskan ehk mõningaid lahendusi välja pakkuda.AinKuidas hindate Eestis tegutsevate elektroonikaettevõtete omavahelist koostööd ekspordi võime kasvatamisel ja ekspertide väljaõpetamisel?Nii palju kui ise näen ja tean on koostöö jätkuvalt nõrgemapoolne. Väga ei suhelda ning kohati ei juleta üksteisele näidata, mida tehakse ja kuidas toodetakse. Olles külastanud paljusid erinevaid tehaseid üle maailma, näinud erinevaid kliente ning olles koos klientidega viimased kriisid üle elanud, julgen rahustada, et selle teadmisega, mis on kliendi nimi ning kus tema tooteid toodetakse, ei ole kliendiotsingu okkalisel teel palju peale hakata. Ka Elcoteqis oli rangem kord külastuste osas ning tulenes see paljuski ajalooliselt kliendi nõuetest. Innovatsioon saab siiski tekkida kogemusi ja teadmisi vahetades. Järelkasv tekib õpilastele-tudengitele näidates, et tootmine võib olla huvitav ja kaasaegne. Olen neid põhimõtteid järgides viimase kolme aasta jooksul vastvõtnud ja tootmist näidanud väga paljudele huvitatuile nii (kõrg)koolidest kui ka erinevatest ettevõtetest, kaasaarvatud sama valdkonna tegijad, nii Eestist kui mujalt. Oleme ka ise üritanud aegajalt oma juhtkonnaga mõnes elektroonikatootmisettevõttest käija, vestelda nende juhtkonnaga ning vahetada mõtteid. See on äärmiselt arendav ja positiivne kogemus.TaaviMis on Eesti elektroonikaettevõtete kõige suurem eelis ja mis on puuduseks?Puudus on ikka headest ekspertidest. Kuna oleme pidevalt erinevaid eksperte otsinud ja intervjueerinud ning samuti rääkides sama valdkonna juhtidega teistest firmadest, saan kinnitada, et jätkuvalt on puudus praktilise taustaga inseneridest ning ka kogenud ja hea teoreetilise baasiga logistika valdkonna inimestest (sourcing; SupplyChainManagement). Nii Soomes kui Ungaris on palju tööstust, sealhulgas elektroonika tööstust. Inimesed liikusid ringi ning omasid laia kogemustepagasit erinevatest ettevõtetest. Selle tulemusena osati pakkuda rohkem erinevaid lahendusi ning erinevaid ideid kombineerides loodi uusi lahendus – innovatsioon! Eestis on praeguseks olukord veidi paranenud, aga kahjuks on meil siiski vähe tööstust ning sama efekti ei õnnestu saavutada.Eeliseks on jätkuvalt meie majanduskeskkond ja paindlikkus nii seadusandluse kui ka inimeste suhtumise poolest. Paindlikkus on see, mida kliendid meilt ootavad ning seda kipub jääma järjest vähemaks Euroopas. Paindlik klienditeenindamine, vastamine ootamatutele nõudlusekõikumistele ning erisoovidele, see on kliendi jaoks väga oluline ning omab suurt positiivset mõju partnerlussuhtele. Kerge oleks ju võtta leping ja näidata, et tegelikult ei peaks me nii paindlikud olema, aga samas usun, et meie paindlikkus on üks põhjuseid, miks kliendid jäid Elcoteq Tallinnasse ka kriisiperioodil.EksportEesti elektroonikatööstuse eksport kasvas möödunud aasta esimesel poolel kordades. Kui suur on tööstusharu kasvupotentsiaal tänavu ja mida me siin kohapeal saame teha, et elektroonikatööstuse ekspordis jätkuks tugev kasv?Vastus peitub osalt küsimuses. Tuleb võtta luup kätte ja vaadata, mis mõjutas Eesti elektroonikatööstuse eksporti kõige rohkem ning otsida märke maailmast, kas sama trend võiks jätkuda st kõrge nõudlus antud sektorites. Ei ole kindel, kas ka sel aastal samas suurusjärgus kasvu on, aga üldine kasvupotentsiaal on olemas. Kuigi majandussurutise mõju on veel nähtav ning hoiab teatud elektroonikavaldkondades tagasi suuremat nõudluse kasvu, seab see vana-Euroopa valmistajatele jätkuvalt peale kulusurve, mis võiks väljenduda uutes projektides, mis Eestisse võidakse siirdada. Selleks, aga et kasvu kindlustada peab jätkuvalt olema ka ise aktiivne müügitöös, sest konkureerime enamus juhtudel ju vähemalt kogu Ida-Euroopaga.PriitKas Eestis ei olnud võimalust mõnda tootmisettevõtet uuele tasemele juhtida, et peab jälle välisteenistusse liikuma? Teil on Ungari tehase juhtimise kogemus, kuid oskate kirjeldada, milliseid suurimaid erinevusi näete Eesti ja Soome elektroonikatööstuste võrdluses?Olen oma elu jooksul mitmeid kordi erinevates riikides elanud ning need on alati olnud minu jaoks väga positiivsed ja väga arendavad elamused. Tunnen, et vajan aegajalt täielikku nn ”re-starti” ning minu jaoks parimaks mooduseks seda teha, on olnud visates ennast uues kohas ja kultuuris pea-ees vette. Plaanisin Kesk-Euroopasse naasmist juba peale Ungarist tulemist, kuid ei seadnud endale mingeid täpseid plaane. Aasta lõpus tulnud Enicsi pakkumine oli aga täpselt see, mis mulle meele järgi oli ning lubasin Enicsile, et kui Elcoteq Tallinna tehasega on olukord lahendatud, olen valmis uue väljakutse vastu võtma.Ma arvan, et kuna olen üleskasvanud Elcoteqis, mis on Soome juurtega ettevõte, siis oleme ka kasvatatud nn Soome töökultuuri ruumis. Peamisi erinevusi välja tuues võiks öelda, et Eestlased on kiiremad otsustajad ning kohati oma otsustes liigagagi rutakad. Ühine joon, mis mul Soomlaste ja Eestlaste juures meeldib on konkreetsus, seda oli Ungaris ehk veidi vähem. Eestis on ka väljakutseks kogemustega ekspertide leidmine. Nii Soomes kui Ungaris on palju tööstust, sealhulgas elektroonika tööstust. Inimesed liikusid ringi ning omasid laia kogemustepagasit erinevatest ettevõtetest. Selle tulemusena osati pakkuda rohkem erinevaid lahendusi ning erinevaid ideid kombineerides loodi uusi lahendus – innovatsioon! Eestis on praeguseks olukord veidi paranenud, aga kahjuks on meil siiski vähe tööstust ning sama efekti ei õnnestu saavutada.Ain A.Kuivõrd atraktiivne tundub üldse olevat praegune Eesti ärikeskkond välismaistele elektroonika (aga ka IT-valdkonna) ettevõtetele kas siis siia investeerimiseks või siinse tootmisüksuse loomiseks? Mille taha võib asi ennekõike jääda?Usun, et ärikeskkond on atraktiivne ning seda näeme ka kui vaatame kui palju välisettevõtteid siin on oma tegevust alustanud. Kardan, et mureks on ikka kvalifitseeritud ja rahvusvahelise töökogemusega tööjõud. Teatakse, et spetsialistid on olemas, kuid teatakse ka, et nende hulk võib olla kohati väga piiratud. Skype’i vahendusel on kindlasti ka laiem avalikkus kuulnud IT-ala ekspertide vähesusest Eestis ning kadalipust, mis ootab ees kui üritatakse tuua välismaalt spetsialiste Eestisse.TaivoMillal ja mis sektorist näete mõnd Soome (miks mitte ka börsifirmat) toomas Eestisse oma peakontorit, maksimeerimaks kasu Eesti tulumaksusüsteemist, deklareerides grupi kasumeid Eesti üksuse all? Kas Elcoteqi peakontori viimine Soomest Luksemburgi oli õige samm?Antud teema on Soomes kindlasti aktuaalne ning sellest aktiivselt räägitakse. Raske hinnata kui paljudel on tõsisemaid plaane hetkel ja kui palju kasutatakse seda mõjutamaks Soome majanduspoliitilisi otsuseid. Mitmed ettevõtted on aga seda teinud ning jagavad kindlasti ka juba oma tagasisidet ja kogemusi. Eks sellest sõltub millal ja kas järgmised lained tulevad. Elcoteqi puhul oli oma positiivne mõju olemas, eriti kui Euroopas oli rohkem äritegevust. Kui suur täpselt efekt oli ei saa kahjuks öelda, kuna antud numbreid siseselt ei olnud saadavad.JaanMida hindate kõige kõrgemaks Elcoteqi saavutuseks?Vastan Elcoteq Tallinna kohta. 18.märts 2012 tähistas Elcoteq Tallinn oma 19 sünnipäeva, mis jääb ka viimaseks. Nende 19 aasta jooksul on Elcoteq Tallinnas koolitunud, väga hea praktilise rahvusvahelise kogemuse ja tugeva tõuke edaspidiseks karjääriks saanud tuhanded inimesed erinevatest valdkondadest (tootmine, kvaliteet, logistika, finants, personalijuhtimine/arendamine, jne jne). Vähetõenäoline, et Eestis leidub elektroonikatootmisettevõtet, kus ei töötaks tippspetsialisti või juhina mõna endist elcoteqlast. Lisaks oli Elcoteq Tallinnal suur roll suureksportöörina läbi aastate ning usun, et Elcoteqi kõrval arenesid nii mõnedki teised väiksemad elektroonikavaldkonna ettevõtted Eestis ning nii mõnigi Skandinaavia ettevõte, kas konkurent või tarnja, julgustatuna Elcoteqist, avas üksuse Eestis.MannKuidas areneks Eesti majandus paremini ja kasvaks inimeste heaolu tase?Tee kõrgema lisandväärtusega tööd ja näe vaeva, ega seal vist muud lahendust ei ole. Inimeste heaolu saab kasvada läbi majanduskasvu, et tekiks lisavahendeid ühiskonna heaolu parandamiseks. Töötajate oskuseid, kogemusi ja insenerbaasi peab suurendama, et Eesti oleks võimekas ja atraktiivne teenusepakkuja või oma toodete arendaja. Suurem lisandväärtus tuleb sageli tööstusvaldkonnas tööst, mille tegemiseks on vaja kalleid seadmeid ning mille jaoks kohalikel ettevõtetel pole raha. Kohati puudub ka oskus nende kasutamiseks (mis enamasti oleks küll kergemini lahendatav vast kui raha leidmine). Olen ka veendunud, et suurendamaks Eesti konkurentsivõimet maailmaturul, läbi mille võiks kasvada Eesti majandus, tuleb saata noori välismaale õppima ja töökogemust saama. Hea, kui saab riik toetada, kuid oma õla võiks alla panna ka ettevõtted. Ettevõtetel õnnestub teha vastavad lepingud, kus noored võtavad kohustuse naasta peale õppimist või väliskogemuse saamist ning töötada ettevõtte juures. Usun, et palju noored oleks huvitatud.EestlaneKuidas hindate Eesti elektroonikatööstuse hetke konkurentsivõimet?Peamine allhanketootmine, mis on jäänud Euroopasse on keerulisem või/ja väiksemamahulisem ning tihti ka erinõuetega (eri standardid, NATO, jne) ja reeglina mitte tarbeelektroonika toodang, mille sihtturuks enamasti Euroopa. Sellise toodangu viimine Aasiasse on liialt kulukas ja keeruline nii tehnoloogia siirde kui ka transpordi poolest. Üldiselt on välja kujunemas võrgustikud, kus toote disain ja arendus on nn vanas-Euroopas ning tootmine Ida-Euroopa riikides. Samas on kulutase, ka Ida-Euroopa riikides kasvanud kiiresti ning lihtsamate toodete puhul ei ole me kindlasti konkurentsivõimelised. Surve pakkuda kõrgemat lisandväärtust on olnud juba viimased 12 aastat. Elcoteqi puhul oli vahe näha selles, et kui Nokia tuli ja andis täislahenduse, kuidas toota, kuni selleni, kuidas operaator liinil istub ning mitu sekundit ta teatud operatsiooni teeb, siis tänapäeval annavad kliendid toote joonised ja spetsifikatsioonid ning ootavad, et allhankija ise töötab välja parima tootmisprotsessi ja tarneahela, mille käigus väheneks kogukulud tootele. Liialt vähe tähtsustatakse Eestis arendustööd, mis toimub peale toote disaini. Tegelikult on võimalik ka selles faasis toote hinda ja kvaliteeti märgatavalt mõjutada ning selle oskuse saamiseks on vaja palju tootmise- ning tarneahela juhtimise kogemust. Näen, et selline kompetentsi baas on Eestis olemas ning sellepärast, eriti Skandinaaviast, Eestisse tootmist siirdataksegi. Kahtlemata peame olema nõudlikud ning väga enesekriitilised, olukord on kaugel sellest, et puhkama jääda. Surve hindadele, eriti peale globaalset majandussurutist, mõjutanud kõiki valdkondi, mitte ainult tarbeelektroonika poolt. Sellest tulenevalt on ka tellijatel surve otsida usaldusväärseid partnereid, kes suudaksid pakkuda laia teenustevalikut (one stop shop), pakkuda konkurentivõimeist hinda ja aktiivselt kaasa mõelda ja pakkuda paremaid lahendusi. Kuna kliendid on pidanud oma kulusid vähendama, siis on neil järjest vähem insenere tegemas seeriatoodangus olevaid tooteid ning põhi fookus on uute toodete arendamisel. Sellest tulenevalt eeldatakse, et teenuse pakkuja aktiivselt mõtleb kaasa ja teeb ettepanekuid, kuidas vähendada toote kogukulusid

Vastatud küsimusedtereKas ja millistel tingimustel (piisava tarbimise juures) on võimalik osta elektrienergia tarbijast jaekliendil või korteriomanike ühistul elektrit otse turult (börsilt)?Lugupidamisega M.TBörsilt ostetav minimaalne tunnikogus on 0,1 MWh, mis kaudselt tähendab seda, et aastane tarbimine peaks ületama 876 MWh. Võrdluseks võib tuua, et 3-toaline korter, kus soojendatakse vett boileriga ja vannitoas on põrandaküte, tarbib aastas elektrit 6-8 MWh. Et börsilt elektrit osta, tuleb esmalt end registreerida turuosaliseks, sellega on seotud märkimisväärsed kulud. Arvestada tuleb ka sellega, et börsilt ostmine tähendab igapäevast tööd, kuna ostupakkumised järgmiseks päevaks iga tunni kohta eraldi. Reaalselt on kogu Põhjamaade börsil umbes 350 turuosalist. Lõpptarbijatel me üldiselt ei soovita ise börsilt osta, vaid valida ikkagi endale elektrimüüja.Martin-LeoTere Margus. Küsimus üldteenuse kohta. Mis sa arvad, kas planeeritav üldteenuse korraldus (börsihinna alusel ning "mõistliku" kasumimarginaaliga) on kodutarbijale elektrimüüja vahetamiseks piisavalt motiveeriv või peaks see pigem kuidagi teisiti korraldatud olema? Tänan!Tere Martin-Leo. Teiste riikide kogemusele toetudes väidan, et üldteenus ei ole turu kõige soodsam pakkumine. Üldteenus ei ole nö ”sotsiaalelekter”, vaid varuvariant klientidele, kes näiteks unustavad või ei pea oluliseks lepingut sõlmida. See on küll mugav (klient ei pea midagi tegema), kuid mugavuse eest tuleb alati ka maksta.Minu soovitus: kui elektriarve moodustab tühise osa teie kulueelarvest, siis võib jääda üldteenusele. Kui aga elektri eest makstav summa mõjutab oluliselt teie valikuvabadust teiste teenuste/kaupade tarbimisel, siis tuleks sõlmida elektrileping.JürgenKuidas suudavad praegused põlevkivielektrijaamad ja rajatav uus jaam tagada avatud turul Eesti energiajulgeoleku? Kas see tagab meile odavama hinnaga elektri või elektrivarustuse igal ajahetkel? Need on ju peamised argumendid, millega põhjendatakse uue jaama ehitamise vajadust.Eestis on täna elektritootmisvõimsusi rohkem kui elektri tarbimist. Samas lähima kümnendi jooksul amortiseerub või muutub keskkonnanõuete tõttu kasutuskõlbmatuks suur osa tänaseid tootmisvõimsusi. Eesti riik on pidanud oluliseks käivitada uue elektrijaama ehitamine Narvas, et säilitada piisavate tootmisvõimsuste olemasolu Eesti elektritarbimise katteks. Seega vastus teie küsimustele - riiklik energiajulgeolek tähendab elektri tootmisvõimekuse olemasolu Eesti riigis igal ajahetkel.Soome kogemustegaMiks Eesti võrgutasu on suurem kui Soomes? Seal ehitatakse ka maa-aluseid trasse. Peaks ikka arvestama eestlase ostujõudu?Väide, et Soomes on võrgutasu Eestist kallim, on müüt. Võrrelda tuleb võrreldavaid asju. Samasuguse tarbimisega koduklientide tasud on Soomes Eestist 18% ja Rootsis 29% kallimad.Võrgutasu on kulupõhine ja sõltub antud ajahetke investeerimisvajadusest elektrivõrku. Praegu teeme Eestis tasa 90ndate alainvesteeringuid ja suuremad investeeringud kajastuvad automaatselt ka võrgutasus.JaanMillal võiks loota et kodumajapidamises (nt päikesepatarei jt lahendused) ülejäävat energiat saab eratarbija/väiketootja võrku lihtlepingu alusel tagasi müüa?Vastav regulatsioon (mikrotootjate liitumine elektrivõrguga) on hetkel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis väljatöötamisel.Kujunevast hinnastKui sõlmin lepingu kaheaastase kindla tariifi peale, siis ju Eesti pool laksatab sinna juurde automaatselt teatud protsendi võrgutasu. Siis nagu ei olekski hind vaba, vaid on ikka kinni meie Eesti kallis võrguteenuses.Vabaturg tekkib elektrienergiale, mis moodustab ca 1/3 elektriarvest. Võrgutasu jääb reguleeritud teenuseks s.t. selle hinna kinnitab Konkurentsiamet võrguettevõtjate poolt esitatavate hinnakalkulatsioonide põhjal.Kalvi SeppKes hakkab minule, kui eratarbijale, ostma elektrit börsilt, milliseks perioodiks iga ostuotsus tehakse?Kui valite elektrimüüja, ostab tema teie eest börsilt elektrienergiat. Müüjad sõlmivad klientidega erineva tähtajaga lepinguid. Teiste riikide kogemus näitab, et erakliendid eelistavad aastaseid fikseeritud hinnaga lepinguid, millega kaasneb automaatse pikendamise võimalus aastase sammuga. Kui klient fikseerib hinna a´la aastaks siis võtab börsihinna kõikumisest tuleneva hinnariski enda kanda elektrimüüja. Tehku börsihind mis tahes, klient maksab ikka kokkulepitud hinda.SirjeEsimene küsimus: kui ma tahan alates 2013.a sõlmida elektri ostmiseks lepingu näiteks Rootsi või Norra elektrimüüjaga, kas ma pean siis Norrast või Rootsist ise elektrimüüja otsima ja temaga lepingu sõlmima?Teine küsimus: kas peale Soome, Rootsi ja Suurbritannia on veel Euroopa Liidu riike, kes on läinud üle avatud elektriturule?Kolmas küsimus: kas ma pean enne 2013 aastat sõlmima Eesti Energiagaga lepingu muudatuse, kui ma ei leia endale uut sobivat elektrimüüjat vabal turul?Vastus esimesele küsimusele: Eesti saab sõlmida lepinguid vaid nende müüjatega, kes siin tegutsevad. Kui Eestisse tuleb lähiaastatel mõni Rootsi või Norra müüja, on see võimalik.Vastus teisele küsimusele: Euroopa Liidu üks põhimõte on tagada kaupadele/teenustele vabaturg, ka elektrienergiale. Alates 90ndate teisest poolest on riigid elektriturge avanud. Eesti võttis selle kohustuse aastal 2004, EL-ga liitudes. Turg on tänaseks täies ulatuses avatud nii Soomes, Rootsis, Suurbritannias kui Tsehhis, Belgias, Austrias, Sloveenias jt riikides. Ka meie lõunanaabrid Läti ja Leedu avavad samm-sammult elektriturge.Vastus kolmandale küsimusele: Kui te selle aasta lõpuks ei ole teinud valikut elektrimüüja osas, siis jääte automaatselt üldteenusele ja lepingut selleks sõlmima ei pea. Samas jääb teile endiselt võimalus leida sobiv elektrimüüja ja loobuda üldteenusest tulevikus.MarkoTere Margus, kas on mingi võimalus, et vabaturule minek mõned aastad edasi lükkata? Ja kas on ka seda kaalutud Eesti Energia juhatuses?Eesti elektriturgu avamist ei otsusta Eesti Energia. See on riiklik otsus, mille Eesti riik võttis vastu aastal 2004 Euroopa Liiduga ühinemisel.KlientMida arvate tänastest põhivõrgu tasudest: kas peate neid mõistlikuks ja kas näete pikas perspektiivis pigem tõusu- või langusruumi?Põhivõrgu tasu on üks osa võrgutasudest, moodustades ca 1/3 võrgutasust, ja seda teenust osutab AS Elering. Tema saab kommenteerida ka investeerimisvajadust ja selle mõju võrgutasudele.TölpaEuroopa Liit nõuab kaitsetute tarbijate hoidmist avatud elektriturul energiavaesusse sattumise eest ... Energiavaesuse all mõeldakse üldiselt olukorda, kus tarbija peab kulutama olulise osa oma sissetulekust energia eest tasumiseks. Eestis ei ole eraldi energiavaesuse teemat uuritud, kuid näiteks Ühendkuningriigis mõistetakse energiavaesuse all olukorda, kus pere sissetulekust enam kui 10 protsenti kulub energia, sealhulgas elektri ja kütte eest tasumisele. ... Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/euroopa-liit-nouab-kaitsetute-tarbijate-hoidmist-avatud-elektriturul-energiavaesusse-sattumise-eest.d?id=64249509. Energiatarbijate olukord Eestis 2012: Eesti väikese kodu minimaalne energiavajadus (elekter + küte) aastas on ca €1000, sellest on elekter ca 50% ja küte 50%, seega keskmine energiavajadus sissetulekust on: üksik pensionär: 27%, üksik mittetöötav invaliid ja tõõvõimetu penionär kuni 50%, vähekindlustatud üksikvanem 25%, vähekindlustatud pere kuni 15%, üksik Riigikogu liige: 0,02% . Küsimused: 1) Kes kaitseb Eesti tarbijad energiavaesusesse sattumise eest täna ja homme? 2) Milliste protsentideni sissetulekust suureneb energiavaesus aastal 2013?Teie poolt esitatavatele küsimustele on pädevad vastama riiklikud ametiasutused.Eesti Energiale ei saa panna kahte vastandlikku funktsiooni: tegutseda vabas konkurentsis äriettevõttena ja täita riiklikke sotsiaalfunktsioone. Omanik on aastal 1998 asutanud Eesti Energia äriühinguna. Kui esialgu oli tegemist monopoolse ettevõttega, siis tänaseks tegutseb Eesti Energia enamuse teenustega vabas konkurentsis, teenib sealt kasumit, maksab makse riigikassasse ja dividendi omanikule. Sealt edasi on omaniku otsustada, mida ta saadud tuludega läbi eelarve rahastab.TõnuKui ma olen EE Jaotusvõrgu (JV) klient ja tahan osta elektrit mõnelt muult elektrimüüjalt kui seda on EE JV, siis kas EE JV küsib teiselt elektrimüüjalt ka mingit tasu oma elektriliinide kasutamise eest? Või kuidas see toimib, kui mingis piirkonnas on liinid EE omad?Elektrivõrk on üles ehitatud põhimõttel, et igas piirkonnas tegutseb vaid üks võrguettevõtja. Siin konkurentsi ei teki. Võrguettevõtja müüb läbi oma elektrivõrgu kõigi, turul konkureerivate elektrimüüjate elektrit võrdsetel tingimustel. Kui te asute näiteks Jaotusvõrk OÜ võrgupiirkonnas, ja soovite elektrit osta Latvenergolt, siis saate teenust kahelt firmalt: Jaotusvõrgule maksate võrguteenuse eest ja Latvenergole elektri eest.nõutu inimeneEesti peaaegu ainsaks rikkuseks on oma põlevkivi ja sellest saadud elekter. Mujal maailmas jagatakse oma maa rikkusi kõigi riigi elanikega normaalsetel alustel, mitte ei koorita rahvalt seitset nahka. Selle asemel, et nuumata kosmiliste palkadega Eesti Energia ametnikke, parteisid, teenida meeletut kasumit ja investeerida siis seda kasumit põhjatutesse mülgastesse (kaevandused USAs ja Jordaanias), võiks ikka raskel ajal oma rahva peale ka pisutki mõelda. Ma ei taha, et Keskerakonna moodi tasuta midagi jagatakse, kuid Eestis võiks pisutki enamuse rahva heaolule ka mõelda, mitte üksnes rikkuritele? Palun teie kommentaari.Eesti Energiale ei saa panna kahte vastandlikku funktsiooni: tegutseda vabas konkurentsis äriettevõttena ja täita riiklikke sotsiaalfunktsioone. Omanik on aastal 1998 asutanud Eesti Energia äriühinguna. Kui esialgu oli tegemist monopoolse ettevõttega, siis tänaseks tegutseb Eesti Energia enamiku teenustega vabas konkurentsis, teenib sealt kasumit, maksab makse riigikassasse ja dividendi omanikule. Sealt edasi on omaniku Eesti riigi otsustada, mida ta saadud tuludega läbi eelarve rahastab.lilleküla seltsPole enam saladus, et Utah investeeringu 1 miljard tegite enne, kui oli olemas asja kohta õiguslik analüüs. Pole vaidlust, et saastamisvastane statuut keelab põlevkivi töötlemise õliks jm,t kuna selle tootmise käigus paiskub õhku vääveldioksiid SO2 (nagu meie Ida viru aromaatne õhk). Pole vaidlust, et maavarad kuuluvad Utah-i osariigis osariigile ( nagu meilgi riigile). Seega olete omandanud looduskauni maalapi. Küsimus: Juhul, kui teil ei õnnestu USA senatis lobby-tada, kas siis If kindlustus maksab kinni Teie äririski?Teeme kõigepealt faktid selgeks. Enefiti õlitootmise eelarendusetapp USA-s kestab aastani 2016 ja selle hinnanguline maht on 70 mln eurot. Arendame projekti maal, mis kuulub meile, riigile kuuluva nn föderaalmaa ümber toimuv vaidlus meie projekti ei puuduta.Loomulikult on iga äriga alati seotud teatud riskid, kuid need on põhjalikult läbi kaalutud. Vastavad otsused on lisaks Eesti Energia juhatusele kinnitanud ka meie nõukogu ning omanik. Usume, ja ka Eesti riik usub, et põlevkivist vedelkütuste tootmisel on väga suur perspektiiv. Eesti Energia omab täna konkurentsivõimelist tehnoloogiat, mille vastu tuntakse maailmas palju huvi. Otse öeldes, oleksime rumalad, kui me ei püüaks äriettevõttena oma teadmisi ja tehnoloogiat teenima panna.JürgenKui suureks hindate võimalust, et Eestis toodetav elekter võiks mõjutada elektribörsil kujunevat hinda? St põlevkivielekter osutub viimaseks pakkujaks, kelle järgi "tehakse" hind. Tänan.Eesti Energia kaupleb oma elektriga börsil igapäevaselt. Ja kindlasti oleme siinsel turul müüdava elektri koguse poolest üks suuremaid turuosalisi. Kui erinevate tootmisviiside muutuvkulusid jälgida, siis esimesena pääsevad turule tuule- ja hüdroenergiajaamad, tuumajaamad, koostootmisjaamad. Paraku ei piisa enamikul ajahetkedest nende tootmisviiside poolt pakutavast toodangust Eesti elektrinõudluse rahuldamiseks. Seejärel avaneb võimalus põlevkivi elektrijaamadele.MatiKui minu elektrihinnas on võrguteenus 2/3 ja elekter ise vaid 1/3, kas mul on mõtet otsida soodsaimat elektrimüüjat. Mitu % üldse aasta jooksul üks elektrimüüja teisest võib odavam olla (umbes ja ümardatult)? Kas on loota ka võrguteenuse, ehk siis tarneahela osas konkurentsi ja mitut pakkujat?Täpsustus - elektriarve jaguneb kolmeks enam-vähem võrdseks osaks – elektrienergia, võrguteenus ja riiklikud maksud (elektriaktsiis, taastuvenergiatasu ja käibemaks).Mida suurem on teie igakuine elektriarve, seda olulisemaks muutub erinevatelt müüjatelt pakkumise küsimine ja hindade võrdlemine.Tänase kogemuse põhjal saab öelda, et kilovatt-tunni hindade erinevus ei ole konkurenditi suur. Samas, kui tarbimiskogused on suured, siis võib absoluutsummade erinevus kujuneda märkimisväärseks.Võrguteenuse osas ei tekki konkurentsi. See on kõikjal riiklikult reguleeritud teenus. Majanduslikult väga ebaloogiline oleks paralleelsete tehnovõrkude ehitamine ja ülalpidamine.AlarTsitaat märtsis ilmunud artiklist: "Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink ennustas veebruaris, et elektri börsihind võib tulla möödunud kahe aasta turuhindu vaadates keskmiselt 50% kõrgem suletud turu hinnast”. Kas Te võiksite palun seletada tavalistele inimestele lihtsas keeles, kus ja mismoodi tekib see energia, mida kodutarbijale jaotusvõrgu kaudu müüakse. Kas te ostate seda börsilt või toodate kohapeal põlevkivist või müüte põlevkivist toodetud energia börsil ja siis ostate sealt midagi omakorda tagasi? Kui viimane, siis kuidas te riigi kodanikele garanteerite, et te riigiettevõttena seda ikka efektiivselt teete?Eesti Energia osaleb avatud turul nii elektritootjana, kes müüb kogu oma toodetud elektri börsil, kui ka elektrimüüjana, kes ostab elektrit börsilt ja müüb seda klientidele. Elektribörs on koht, kus kohtuvad nõudmine ja pakkumine ning selgub turuhind. Kui meie poolt pakutava elektri hind oleks üle turutaseme, siis ei pääse me konkurentsistuatsioonis lihtsalt elektrit müüma.

Vastatud küsimusedvene elektristKas venelased tulevad meie elektriturule? Mis on riigi seisukoht – kas soosite või taunite? Kas hakkate importmaksu neilt korjama?Vene tootjad saavad müüa elektrit elektribörsile ilma impordi tegevusluba omamata. Väljaspool Euroopa Liitu toodetud elektrienergiale täiendava maksu kehtestamine, mis võtaks arvesse tootjatele kehtivaid erinevaid nõudeid, vajab laialdasemat kokkulepet ELi liikmesriikide vahel.AndresKui sageli saan ma hakata elektrimüüjat vahetama?Elektrienergia müüjat saab soovi korral igal kuul vahetada. Kui on soov uuest aastast elektrimüüjat vahetada, siis peab valik langetatud hiljemalt 10. detsembriks. Lepingu vahetamine võtab aega 21 päeva, lepingu lõpetamisest tuleb ette teatada vähemalt üks kuu varem.vallerTere, Eesti on maailma mõistes üks pisike küla ja miks peab iga selle küla elanik hakkama ise elektrit ostma.Miks ei võiks teha ühis-hulgihanget ja sellele Eesti nimelisele külale korraga terviklikult odav elekter börsilt osta. Mida suurem hulgiost, seda odavam hind ju tuleb või kuidas?Või varinat B: Samuti võiks ju terve linn / asula / küla vms. haldus osta hulgi-elektri. Kah odavam, kui iga korter või maja hakkab ükshaaval elektrit ostma.Igal pool räägistakse hulgiostust ja hulgimüügist, nüüd võiks siis näidata, kuidas efektiivselt odavalt hulgielektrit ostetakse.Täpselt selliseid lahendusi elektrituru avamine pakub, et elektri ostmiseks saab moodustada hulgiostu lepinguid kaasates mitmeid tarbijaid (kasvõi külade kaupa). Sellega tagatakse müüjatele võimalus müüa elektrit võimalikult stabiilse tarbimisgraafiku alusel, mis võimaldab saada paremat elektri hinda.HuvitabTere! Kas ostulepinguid on võimalik sõlmida nn energiaühistute kaudu? Kas isiklikust koostootmisest ülejäävat elektrit kohustub ostma üksnes Eesti Energia? Kui huvitatud sellest üldse ollakse? Praegu tundub, et ainult siis kui energiahiiu vaheltkasu on märkimisväärne. Ehk seadus nõuab, kuid ostust eriti huvitatud ei olda. Kas te ei leia, et massilist hajatootmist nii ei tekigi? Ilmselt suurtootjate huvides see nii ongi. Kui erasektori osakaal teie äris sedavõrd väike on, miks siis ostu ja müügikäärid sedavõrd suured on?Elektri ostmiseks saab moodustada hulgiostu lepinguid, kaasates mitmeid tarbijaid (kasvõi külade kaupa).Isiklikust koostootmisjaamast ülejääva elektri saab müüa sellele elektri kokkuostjale, kes pakub elektri eest parimat hinda. See võib, aga ei pruugi olla Eesti Energia. Samas kokkuostukohustust kui sellist riigi poolt määratud ei ole ning elektri müügihind sõltub üldjoontes elektri kvaliteedist (prognoosi täpsus jne).HolgerKui mulle elektrit müüv ettevõte satub raskustesse ja peaks pankrotti minema, mis siis saab?Kui tarbija valitud elektrimüüja pankrotistub või lõpetab tegevuse, tagatakse elektrivarustus üldteenusega seni, kuni tarbija valib uue elektrimüüja. Seega ükski kodu või kontor hetkekski elektrita ei jää, sest elektri müüb sellisel juhul asjaomase piirkonna võrguettevõtja – firma, kelle võrguga konkreetne tarbija ühendatud on.HelenaOmanike keskliidu uuring näitas, et enamik inimesi ei oska müüjate avatud turu elektripakettide vahel valikut teha. Kas riik hakkab ka näpunäiteid andma või on plaanis mingi teavituskampaania elektrituru avanemise teemal?Omanike keskliit ruttas sündmustest ette. Täna ei ole veel müüjad oma elektripakettidega välja tulnud. Olen veendunud, et elektrimüüjad üritavad oma hinnapaketid teha võimalikult lihtsalt ja arusaadavad.Riik on juba asunud inimesi elektrituru avanemisest teavitama – läbi erinevate infopäevade, seminaride, elektrituru avanemise kodulehe www.avatud2013.ee jne. Põhirõhk teavituses jääb aasta teise poolde, mil on selged, millised müüjad ja milliste pakettidega vabaturule tulevad. Riigil on kavas korraldada infopäevad maakondades, teavitada avalikkust läbi meedia, infomaterjalide, viia läbi laialdane reklaamikampaania ja palju muud. Kindlasti hõlmab teavitus ka praktilisi näpunäiteid nii müüja vahetamise, lepingute lõpetamise kui paljude teiste aspektide kohta.JaakKas elektrit hakatakse ostma otse tootjalt või läbi Eesti poolse vahendaja. Sellisel juhul, mis ärilised lepingud on vahendaja firmadel Eesti Energiaga?Kodu- ja väiketarbijad ostavad elektrit müüjalt. Eesti Energia on nii müüja kui ka tootja. Samas teistel müüjatel ei pruugi Eesti Energiaga lepinguid olla. Nad võivad osta elektrit elektribörsilt või otse mõnelt teiselt tootjalt või toota ise.EveMeie elektritarbimine on 1,5 GWh aastas, töötame kolmes vahetuses ja elektri ost börsilt, arvestades öist hinda oleks kasulik.Teie vastusest nähtub, et meil ei ole võimalust võrgulepingut sõlmida ja odavat elektrit börsilt osta. Arvame, et neid ettevõtteid, kes asuvad näiteks tööstusparkides ja kellele "edastatakse" elekter sattuvad uue seaduse muudatusega ebavõrdsesse olukorda, mis suurendab nende kulusid ja vähendab nende konkurentsivõimet. Elektrienergia "edastajal" puudub huvi odavama elektri ostmiseks, sest tema enda elektri tarbimine on peaaegu olematu. Loodame, et taoline skisofreeniline olukord leiab lahenduse "Võrgueeskirja" muudatustega.Selleks, et tarbija saaks elektriturul müüjat valida, peab tal olema oma tarbimiskoha suhtes sõlmitud võrguleping tegevusluba omava võrguettevõtjaga, kes tagab tema tarbimiskohas tarbitud energiakoguse nõuetekohase mõõtmise ning elektrituru andmevahetuse. Elektrituruseaduse kohaselt on mõõtmine ja elektrituru andmevahetus võrguettevõtja kohustus ning peab vastama võrgueeskirjas sätestatud nõuetele. Elektrituruseaduse § 15 lg 6 kohaselt elektrienergiat müüval ja edastaval isikul seda kohustust ei ole ning on eeldatud, et sellises tarbimiskohas elektrienergiat tarbivad isikud (kas korteriühistu liikmed või näiteks tööstuspargis asuvad ettevõtted) lepivad tarbimiskoha valdajaga kokku, milliselt müüjalt elektrienergiat ühiselt ostetakse.Kui sellises tööstuspargis asuv üks ettevõtja soovib siiski ise elektrimüüjat valida, peaks ta oma elektripaigaldise ühendama võrguettevõtja võrguga eraldi liitumispunkti kaudu.AndrusKas ma pean arvesti ümber vahetama või mingeid muid uusi seadmeid muretsema seoses turu avanemisega?Ei pea. Elektritarbijatel ei ole mingeid uusi seadmeid seoses turu avanemisega vaja soetada.Aivar Kallam"Kui meil on piisavalt energiaühendusi muu Euroopaga, siis see peaks meile tagama ka odavamad elektrienergia hinnad tulevikus. Sest kui hind kujuneb turul, konkurentsis, siis ta on madalam kui sel juhul, kui hind on ainult ühe monopoolse tootja kujundada." (Ansip:elektri kallinemine avatud turul tasub end ära. ÄP 17.05.12).Konkurents elektriturul aga tõenäoliselt hoopis tõstab elektri hinda oluliselt. Millega seda seletada?Turu avanemine pole elektri kallinemist tingiv tegur. Eeskätt tõstavad elektri hinda kogu Euroopas ja ka Eestis 2013. aastast muutuvad CO2 heitmekaubanduse reeglid, mil põlevkivielektri tootmiseks tuleb hakata ostma heitmekvooti. Seni on elektritootjad saanud heitmekvooti tasuta, seega oleme saanud madalat elektrienergia hinda looduse ja tuleviku arvelt. 2013. aastast kujuneb elektri tegelik hind elektribörsil, kust elektrimüüjad elektrienergiat ostma hakkavad.Kindlasti tõuseks elektri hind ilma ilma elektriturgu avamata. Nimelt jõuaks siis meie kodudesse valdavas osas põlevkivist ja teistest taastumatutest allikatest toodetut elekter nagu seni. Kuna heitmekvootide ostuhind mõjutab just selliseid elektritootmisviise, siis oleks sel suletud turul 100% mõju ka tarbijalt küsitavale elektrihinnale. Avatud turul ostetakse aga elektrit börsilt, kus kaubeldakse ka Põhja-Euroopa tuule-, hüdro- , päikese- ja muude taastuvenergia liikidega. Kuna sel viisil elektri tootmiseks pole saastekvooti vaja ka edaspidi, tasakaalustab taastuvenergia osakaal heitmekvoodi hindade mõju elektri maksumusele ning piirab igaühe elektriarve suurenemist avatud elektriturul.HolgerKui näiteks mulle elektrit müüv ettevõte satub raskustesse ja läheb pankrotti, mis siis saab?Kui tarbija valitud elektrimüüja pankrotistub või lõpetab tegevuse, tagatakse elektrivarustus üldteenusega seni, kuni tarbija valib uue elektrimüüja. Seega ükski kodu või kontor hetkekski elektrita ei jää, sest elektri müüb sellisel juhul asjaomase piirkonna võrguettevõtja – firma, kelle võrguga konkreetne tarbija ühendatud on.kaljuKas korteriühistutes,kus on näit. 5 kuni 200 liiget saab iga liige valida eraldi elektrimüüja? Kuidas siis toimub arveldus ja kes arveldab müüjte vahel?Elektrimüüjat saab valida see tarbija, kellel on sõlmitud mõõtepunkti suhtes võrguleping. Meil on kahte tüüpi korteriühistuid – ühed ostavad elektrit n.-ö ühisostuna (st. ühistu jagab elektri oma liikmete vahel laiali ning arveldab elektri müüjaga ühe lepingu alusel). Sellisel juhul peab elektri müüja valima korteriühistu korteri omanike eest.Teist tüüpi lahenduse puhul on võrguleping igal korteri omanikul ning sellisel juhul saab iga korteri omanik valida ise endale sobiva elektri müüja.Võrguettevõtja mõõdab kasutatud elektrienergiat ja edastab andmed elektri müüjale, kellega on korteri omanikul sõlmitud ostuleping.Juhul, kui elektri ühisostu kasutava korteriühistu liikmed soovivad hakata ise valima endale elektri müüjat, peab sellise otsuse vastu võtma korteriühistu ja muutma vastavalt võrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingut.Aivar KallamKonkurents peaks hinnad alla viima. Miks elektrituru avamisel konkurentsile hinnad hoopis tõusevad?Elektrituru avanemine ei ole elektrihinda tõstev tegur. 2013. aasta algusest muutub Eurooopa Liidu kliimapoliitika ning muutuvad CO2 kvoodi hinnad. See tähendab, et ka Eesti tootjad peavad ostma kõik tootmiseks kuluvad kvoodid turult ning põlevkivist ja muudest taastumatutest allikatest energiatootmine kallineb. Seega läheks põlevkivist elektri tootmine järgmisest aastast niikuinii palju kallimaks. Kui hetkel maksab Eesti Energia toodetud energia kilovatttund umbes 30 eurot, siis näites 20-eurose saastekvoodi tonnihinna juures tõuseks kilovatttunni hind enam kui 50 euro kanti. Tarbijatele on avamine igal juhul kasulikum, sest tihedam konkurents ja pakkujate suurem hulk tagab õiglase hinna.AndresMis juhtub, kui ma ei leiagi endale sobivat müüjat? Kas jääb Eesti Energia?Neid tarbijad, kes ei soovi või ei jõua enne 2013. aastat elektrimüüjat valida, varustab elektrienergiaga asjaomase piirkonna võrguettevõtja üldteenuse raames. See võib olla Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi, aga ei pruugi. Üldteenuse hinna aluseks on eelmise kuu keskmine börsihind, millele lisandub ettevõtte mõistlik kasum. Ettevõtete kasumimarginaal on Konkurentsiameti pideva vaatluse all.HelenaVõrreldes teiste Euroopa riikidega maksustatakse Eestis elektrit väga kõrgelt. Kas on plaanis mingeid samme, et elektriarvele lisanduvad maksed väheneksid?See on Rahandusministeeriumi haldusalasse jääv poliitilise debati küsimus.küsinKuidas saab ministeerium rääkida avatud turust kui aastal 2013 on tarbijal võimalik valida EE ja võib-olla ka Latvenergo vahel? Tänase seisuga on kindel vist ainult see, et elektrienergia hind tõuseb.Tänase seisuga ootame järgmise aasta algusest pakkuma tarbijatele elektrit vähemalt 4-5 müüjat. Täna on elektriturg avatud suurtele elektritarbijatele ning elektripakkujaid on mitmeid (vt. http://elering.ee/vabatarbijale-tarnija-vahetus/). Suure tõenäosusega hakkavad samad müüjad pakkuma elektrit ka väiksematele tarbijatele järgmise aasta algusest.Lähtudes elektri hinnamuutustest elektribörsil ei saa elektri hinnatõusu pidada kindlaks faktiks. Samahästi võib hind järgmisel aastal olla tarbijatele ka odavam.sassKes selle seaduse ostis ja palju hakkab elektri hind peale sellist kokkulepet olema tavainimesele?Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004.aastal, mille raames leppisime kokku Euroopa Liidu ühisturu reeglite ülevõtmise. Ka elektriturg on üks osa ühisturust. Nagu ka teiste kaubaturgude puhul, nii on ka elektrituru liberaliseerimine viidud läbi eesmärgiga tagada elektrile kui kaubale turupõhine, mitte administratiivselt määratud hind.Elektri hinna tarbijale määrab tarbijapoolse nõudluse ja tootjatepoolse pakkumise suhe, mitte kellegi kokkulepe. Kui turg oleks avatud täna ja elektrit ostetaks börsi kaudu, siis elektri hind tarbijatele oleks praktiliselt sama, mis on Eesti tänane reguleeritud elektri hind.kalleNii nagu telefonivõrkude ja muude avatud turu teenusepakkujatega saan korraga valida mitut teenusepakkujat. Kas sama saab olema ka elektrimüüjatega, et saan sõlmida lepingu mitme teenusepakkujaga? Hommikul TV-s väitsite, et põlevkivist energiatootmine on ebarentaabel võrreldes näiteks Soome energiaga (vähemalt mingil ajal - hüdroenergia / suurvesi jne.). Kas see tähendab, et kohalik (Eesti) energeetika sureb välja, sest elektrijaamu ei saa ju teatavasti seisata ja seega peab see kallis energia kuhugi minema? Kas võib siis eeldada, et seda nn tegelikku tootmishinda hakkab Eesti Energia tegelikust kunstlikult (vastavalt turusituatsioonile) alla suruma, aga samaaegselt kasseeritakse see kaudselt sisse ülekandevõrkude ja muude teenuste arvelt, nende hindu tõstes vm?Avatud tarnet saab ühes tarbimiskohas osutada üks tarnija (müüja), kes on turuosalise avatud tarnija. Määratud tarnet saab osta mitme müüja käest samal ajal.Põlevkivist elektritootmine kindlasti kuskile ei kao, põlevkivil on ka oluline roll Eesti energiajulgeoleku tagajana. Kuna põlevkivist elektritootmine on suure süsinikumahukusega, siis põlevkivielektrijaamades toodetud elektri omahind tänu CO2 kvoodi ostmise kohustuse rakendumisele tõuseb ja põlevkivielekter on elektribörsil konkurentsivõimeline kõrgemate börsihindade juures. See tähendab, et põlevkivist ei ole majanduslikult otstarbekas toota elektrit enam aasta läbi. Küll aga jätkub põlevkivielektrijaamadele piisavalt töötunde aastas, et on kasulik nendega elektrit toota. Eesti energeetika ega elektritootmine välja ei sure, Eesti elektritootmisvõimsustega on nii täna kui vähemalt järgmise 10 aasta perspektiivis võimalik katta talvine elektritarbimise tipp. Samuti on Eesti huvi toota rohkem elektrit kui on Eesti tarbimine ja sellega anda oma panus Eesti ekspordikasvu. Mis puudutab elektritootmise hinna kunstlikku allasurumist, siis see ei ole võimalik. Elektritootmine, elektri ülekanne, elektri jaotamine ja elektri müük on Eestis ja Euroopa Liidus kehtiva õiguse järgi lahusolevad tegevused ja nendevahelist ristsubsideerimist ei toimu.EveParagrahvi 15 lg.6 kuidas mõista 1) isikule, kes väljaspool põhitegevust müüb ja edastab jne.? Meie elektritarbimine on 1,5 GWh aastas ja tahaks teada, kellega teha võrguleping, kui meil on liitumispunkt "elektrienergia edastajaga"?1) „väljaspool põhitegevust müüb ja edastab“ tähendab seda, et tegemist ei ole tegevusluba omava võrguettevõtjaga või müüjaga, vaid näiteks korteriühistuga, kes edastab oma liikmetele elektrienergiat ja hooldab ise oma majasisest elektripaigaldist (selleks ei pea omama tegevusluba).2) Elektrimüüjat saab valida see tarbija, kellel on sõlmitud tema mõõtepunkti suhtes võrguleping tegevusluba omava võrguettevõtjaga (tarbimise maht ei oma siin tähtsust).Eve Grevingk, Nanso GroupUus elektrituruseaduse muudatus toob sisse mõiste "isik, kes edastab elektrienergiat". Kas selle isikuga saab sõlmida "võrgulepingu"?Ei, siin on silmas peetud eelkõige nt. korteriühistuid või aiandusühistuid, kes oma elektripaigaldise kaudu edastavad elektrit oma liikmetele.HelenaMida arvate Savisaare avaldatud üleskutsest omavalitsustele hakata elanikele ise elektrit avatud turul müüma? Kas mõttel on jumet?Elektrituru avanemine selliseid võimalusi pakubki.Aivar KallamElektritootmine on oma olemuselt loomulik monopol. Miks on riigil vaja seda loomulikku monopoli lõhkuda?Elektritootmine pole kindlasti loomulik monopol tänases maailmas – elektrit toodetakse erinevatest allikates erineval viisil (fossiilkütused, tuul, päike, hüdroenergia, tuumaenergia jne). Loomulik monopol on elektri ülekanne ehk elektronide transport koju või kontorisse, kuna paralleelseid elektrivõrke pole tõesti mõistlik ehitada. Selles vallas ei muutugi midagi: võrguteenused ehk elektri ülekande hind jääb riiklikult reguleerituks ka turu avanemise järel 1. jaanuaril 2013.Elektrituru täielikuks avamiseks on kolm peamist põhjust.Esiteks sunnib elektrituru täielik avanemine Eestis tegutsevaid elektrimüüjaid senisest palju rohkem pingutama. Kui seni on elektrimüüjad nautinud paljuski monopoolset positsiooni, siis avatud elektriturul tuleb neil palju enam vaeva näha selleks, et võita uusi kliente või säilitada olemasolevat kliendibaasi. Iga elektritarbija on vaba otsustama, millise ettevõtte käest elektrit osta ning millal elektrimüüjat vahetada. Kõige paremini tagab õiglase hinna vaba turg.Elektrituru avanemisega jäetakse seljataha nõukogude aja pärand, kus elektri tootmine ja müük ei toimu mitte turureeglite järgi, vaid on riigi poolt viimse detailini reguleeritud. Turu avanemine on eeltingimus Eesti integreerimiseks Euroopa ja Põhjamaadega ning tagab energiajulgeoleku. Ilma elektriturgu avamata pole võimalik luua piisavalt elektri välisühendusi Soome, Läti ja muu Euroopaga ning tagada tänu investeeringutele erinevad elektritootmisvõimalused Eestis.Kohustuse avada elektriturg võttis Eesti Euroopa Liiduga liitumisel 10 aastat tagasi. EL elektriturg avanes täielikult 2007. aastal, esimeste hulgas läksid avatud elektriturule üle Rootsi, Soome, Suurbritannia. Eesti sai elektrituru avanemisel 10-aastase üleminekuperioodi, mis lõppeb 1. jaanuaril 2013.Aivar KallamPõhivõrk on riigi oma, jaotusvõrk on samuti riigi oma. Mida ikkagi tähendab elektrituru avanemine konkurentsile?Turg avaneb ainult elektri kui kauba osas, mis moodustab elektriarvest laias laastus kolmandiku. Elektri transport ehk võrguteenused jäävad ka edaspidi riiklikult reguleerituks, kuna tegemist on loomulike monopolidega. Põhivõrk kui süsteemihaldur on riigile kuuluv äriühing. Jaotusvõrgu ettevõtjaid on umbes 30.Lillekyla seltsKüsimus: Millise elektritootja saab endale näiteks valida Tallinna tarbija avatud turul alates 2013. jaanuar. NB ( ei ole vaja hämada võrguettevõtjatega Eestis kelleks on Fortum, Imatran Voima või VKG elekter). Nimetage kindlad tootjad kelle saab Tallinna elanik valida!Täna teadaolevalt on turu avanemisel 2013 aasta esimesel jaanuaril tarbijal võimalik valida 4-5 elektrimüüja vahel, mistõttu mure, et elektri tarbijatel puudub valik on põhjendamatu. Pakkujad on täna ette valmistamas oma hinnapakette ning plaanivad nendega välja tulla aasta teises pooles.

Autor: Jan Kotka