Autor: Harro Puusild • 18. aprill 2024

Muudatuste juhtimise juures on kõige olulisem just kommunikatsioon, usub Alvar Sass. „Selleks kasutame oma ettevõttes erinevaid võimalusi ja lahendusi – on see siis siseveeb või muu meetod, et asjadest ette rääkida. Kindlasti üritan inimesi alati võimalikult vara kaasata,“ rõhutab Sass, kes räägib ettevõtte viimase aja muudatustest ka mai lõpus toimuval Pärnu tarneahelakonverentsil 2024.

Sassi sõnul on oluline, et näiteks seadmeinvesteeringud või muud algatused oleksid ka ülejäänud meeskonna ühine projekt. „Tahan, et meeskond oleks kaasas ja teaks, mida me selle investeeringuga saavutame ning kuidas on tiimitööga võimalik asja parandada,“ märgib tegevjuht.

„Kui meil on näiteks [laual] seadmeinvesteering, siis olen pingipakkumisele ka operaatorilt allkirja küsinud, et see oleks täpselt see komplekt, mida soovime,“ märgib Sass. Ühine otsustamine aitab Sassi sõnul aga ka tootmismeeskonnas luua tunnet, et tegu on kõigi otsusega ja parima lahendusega, mida hetkel lubada oli võimalik. „Mingile tasandile välja minemine on väike samm, aga see tekitab ka töötajas omanikutunnet, mis on väga oluline.“

Oluline on koolitada

Kui ettevõte soovib tootmises aga näiteks lean-projekte ellu viia, siis siinkohal tasub silmas pidada koolitamise vajadust. „Olen elus varem lean-projekte teinud ja varem läksime peale nii, et väga kitsas ring juhte tegi lean-koolitusi ja luges raamatuid ning seejärel läks tootmisesse lean´i tegema, aga pidi sealt seejärel üsna kiirelt tagasi tulema,“ meenutab Sass. „Muudatuste juhtimise puhul on oluline koolitada inimesi ette, rääkida, milleks see vajalik on, kuidas käib ja millised on need tööriistad.“

Märtsis Aasta tehas 2024 tiitliga pärjatud Harju Elekter on viimase paari aastaga läbi teinud suured muudatused. „Me ei saa öelda, et oleme ainult kaks viimast aastat lean-filosoofiale ja raiskamiste vähendamisele keskendunud, sest seda on tehtud ka varem, aga oleme tõesti teinud põhimõttelise suunamuutuse. Usun, et kõigil ettevõtetel peakski täna olema selge fookus raiskamiste vähendamisel,“ rääkis Sass.

Sassi sõnul kipub ettevõtetes olema ikka nii, et tegeletakse klientide ja toodetega, kuid tihti võivad märkamata ja nägemata jääda erinevad „maas vedelevad“ efektiivsust parandavad töövõidud ja võimalused. „Efektiivsuse leidmiseks ongi erinevaid meetodeid ja tööriistu. Ka meie Harju Elektris võtsime lähtekohaks selle, et kõik teavad, mida me teeme. Ei ole nii, et kuskil juhi laual on mingid mõõdikud või lean on tootmisjuhi kallis hobi. Oleme inimesi koolitanud ja kogu maja hingab selles vaates. Ühine lost hours´ite ja raiskamiste vähendamine on üks meie fundamentaalne teema, mida oleme oluliseks pidanud,“ jätkas ta.

„See on kõikidele ettevõtetele silmiavav, kui nähakse raiskamisi, mis ei anna mingit lisandväärtust. Kui keegi ütleb, et tal pole midagi parendada, siis on tal klapid ees. Meilgi on veel palju minna ja see on alles algus,“ sõnas tegevjuht.

Tule kuulama Harju Elektri muudatuste lugu!

Harju Elekter Eesti tegevjuht Alvar Sass ja tarneahelajuht Hardi Kondimäe räägivad 30.-31. mail toimuval Pärnu tarneahelakonverentsil 2024 kogemusloo „Harju Elektri tootmise pöörded ja müügiennustuste tõlkimine tarneahela reaalseks koormuseks“, mis keskendub ettevõtte viimase kahe aasta olulisematele muudatustele.

Konverentsi täispika programmi ja pääsmed leiab aadressil www.suppychain.ee.

NB! Küsi meeskonnapakkumist konverentsi juhilt Anu Soometsalt aadressil [email protected].