„Konkurentidest kiirem hinnakasv ei tähenda automaatselt konkurentsivõime kadu juhul, kui kallima hinnaga suudetakse pakkuda paremaid kaupu ja teenuseid,“ rääkis Müller konkurentsivõimele pühendatud Eesti Panga avalikul seminaril. Praegu on aga kiire hinnakasvuga kaasnenud ekspordimahtude järsk vähenemine ning ka Eesti kolmanda kvartali SKP näitajatest vähenes eksport kõige rohkem. „See ei ole hea märk,“ nentis Müller. Kriiside-eelse ajaga ehk 2019. aastaga võrreldes on tarbijahinnad Eestis kasvanud 35% ja tööstuse tootjahinnad 40% – Euroopa Liidus vastavalt 21% ja 33%. Kiire palgakasvu tõttu on tööjõukulu töötaja kohta Eestis kasvanud ligi 30%, samal ajal kui Euroopa Liidus on keskmine kasv olnud poole väiksem. Eesti ettevõtete makstav keskmine elektrihind oli selle aasta esimesel poolel veidi madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt, ent kõrgem kui Soomes või Rootsis.