Eestisse tehaseid ehitada ei tasu, sest meie tööstustoodete tarbijad elavad kusagil mujal, rääkis Euroopa Innovatsiooniakadeemia president ja asutaja Alar Kolk Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
- Alar Kolk on Euroopa Innovatsiooniakadeemia president ja asutaja. Foto: Äripäev
Eestis on väga raske tööstust üles ehitada, rääkis Kolk. Mitte sellepärast, et Eestis oleks kuidagi erakordselt ebasoodne ettevõtluskliima või oldaks kogu aeg kõigele vastu. Põhjus on lihtsam – Eesti tööstustoodete tarbijad elavad enamasti kusagil mujal. „Eestis on väga raske töötlevat tööstust üles ehitada sellepärast, et tulevikus oleme me väga varmad vaatama, kui suur on selle tehasest väljatuleva toote süsinikujalajälg, kui seda tuleb transportida kuhugi väga kaugele. Tänu sellele Eesti tooted sõna otseses mõttes kukuvad konkurentsist välja sellepärast, et nendega tuleb see jalajälg, mida tulevikus kliendid ei taha osta,“ selgitas Kolk.
Seotud lood
Tööstuskonverentsil Industry 5.0 arutleti, kuidas saaks riik panustada tööstuse arengusse ning millised tegevused oleksid esmavajalikud. Eelkõige tuleks panustada haridusse, leidsid arutelus osalenud juhid.
Oleme lasknud tootva tööstuse võimekuse minna mujale, sest me oleme pikki aastaid arvanud, et meil ei ole seda tulevikuks õnnelikuks ja rikkaks eluks vaja, räägib Euroopa Komisjoni tööstuspoliitika asejuht Maive Rute raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.
Ehitussektori tulevik seisneb automatiseerimises ja elamispindade odavamaks muutmises, tõdeti konverentsil Forum Wood Building Baltic 2024. Eesti Kunstiakadeemia Puitarhitektuuri Kompentsentsikeskuse PAKK kaaskorraldatud üritusel pakkus oma lahenduse välja Londonis elav arhitekt Gilles Retsin, kelle idufirma arendab välja automatiseeritud mikrotehaseid majaehituseks.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.