Kuidas luuakse edukaid tarneahelaid?

IT analüüsi- ja konsultatsiooniettevõte Gartner on juba kümme aastat koostanud „Tarneahela juhtimise TOP 25“ nimekirja. Eesmärk on tõsta teadlikkust tarneahelate toimimisest ja selle mõjudest ettevõtte käekäigule. Viimati oli jätkuvalt tipus Apple (esikohal seitsmendat aastat järjest), McDonald´s, Amazon, Unilever, P&G.

Nimekirja pääsemise eelduseks on 10 miljardi dollari suurune aastakäive. Eesti ettevõtete käibenumbrid selle piirini ei küüni. Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudi tarneahela juhtimise õppetooli hoidja Hele Hammeri kinnitusel on tarneahela juhtimise teema Eestis aktuaalne, isegi kui meil puuduvad 10 miljardi dollarilise aastakäibega ettevõtted. „Tarneahela juhtimine on üks olulisi, kui mitte kõige olulisem juhtimise tööriist – tegeleb see ju kogu tarneahela väärtuse maksimeerimisega,“ lausus ta.

Tarneahela juhtimise kontseptsiooni kohaselt ei võistle turul mitte ettevõtted, vaid terved tarneahelad. „Ettevõtted on üha enam sunnitud tõdema, et edukas olemiseks ei piisa, et ettevõte on hästi juhitud. Tavaliselt on tarneahelas päris palju osalejaid: alates tooraine tootjatest, komponentide koostajatest, mitmetest vahendajatest (maaletoojad, hulgimüüjad) kuni jaemüüjani välja. Kett on nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli,“ selgitas Hammer.

Maailma parim tarneahel on tema sõnul selline, kus otsuseid tehakse lõpptarbija huvidest lähtudes ning optimeerides kõigi tarneahela lülide tööd, et pakkumine vastaks nõudlusele. Tarneahela juhtimise eesmärk on ühelt poolt maksimeerida toodete-teenuste müüki lõpptarbijale, teiselt poolt minimeerida kulud üle kõikide tarneahela lülide. Hammer märkis, et need kaks poolt on omavahel seotud: minimaalsete kuludega tarneahel tähendab ka optimaalset hinda, mis omakorda soodustab läbimüüki.

Võtmesõna koostööTarneahelate optimeerimise võtmesõnaks on koostöö ettevõtete vahel.  „See kõlab lihtsalt, aga on tegelikult keeruline. Ei saa rääkida koostööst, kui oma hankijatega vastanduda ning püüda välja kaubelda parimad tingimused, arvestamata, kuidas need mõjuvad hankija pikaajalisele majanduslikule võimekusele. Esmapilgul väga heana tunduvad tingimused ühele lülile, näiteks hinna ja makseperioodi osas, võivad teisele lülile tuua kaasa raskusi. See omakorda võib väljenduda kvaliteedi languses, tarnete viibimises ja lõpptarbija rahulolematuses,“ tõi Hammer näite.

Koostöö aluseks tarneahelas on pidev infovahetus:  varude, nõudluse, prognooside ja probleemide kohta. Selle info põhjal saab teha otsuseid, mis arvestavad ka teiste lülide huvidega. Hammeri sõnul eeldab infovahetus avatust ja usaldust teiste lülide vastu, kui seda pole, ei tasu ka edule loota.

Sõlmpunkt on infoliikumineKommunikatsiooni olulisust tarneahelate optimeerimisel rõhutas ka Rimi Eesti Food AS tarneahela juht Allar Kahju. „Kuivõrd hankija-jaeketi tarneahelad on väga keerulised ja mastaabid suured, on kõige olulisem valdkond eduka tarneahela koostöö osas info juhtimine. 2012. aastal alustasime hankijatele koguste prognooside saatmist. See aitas hankijal oma tarneahelas teha vajalikud toimingud, et toode oleks lõppkliendile kindlasti saadaval. Praegu on üks meie strateegilistest eesmärkidest hakata automatiseeritult jagama oma partneritele kõikide sortimenditoodete iganädalasi tellimuste prognoose, mis võimaldaks kogu ahela tarnekindlust veelgi parandada,“ kirjeldas Kahju.

Rimil on mitmete suurte tootjatega igakuine koosolek, kus vaadatakse üle eelneva kuu tarnekindlused ning arutatakse koos, kuidas oleks võimalik veelgi suurema kindlusega tagada toodete olemasolu lõppkliendile. „Samuti tegeleme paralleelselt koostöös kaupade liikumise logistika korraldamisel. Näiteks suundadel, kus kaubamahud on väiksemad, püüame leida hankijatega koos vedusid, mis võimaldaks meil auto pinda jagada ning saavutada seeläbi win-win olukord kogukuludes,“ lisas ta.

Uued tehnoloogiad olulisedLogistiliste protsesside parendamisel on tähtis roll uute tehnoloogiliste võimaluste järjepideval rakendamisel. Rimi võttis möödunud aastal kasutusele varustamise tarkvara, mis võimaldab  tellimisprotsesse automatiseerida ja seeläbi kaubatellimuse kvaliteeti tõsta. „Projekt on olnud edukas ning kliendiuuringud näitavad, et oleme seeläbi suutnud kaupade kättesaadavust oma klientidele parandada,“ rõõmustas Kahju. „Väiksemate tehniliste uuendustega tegeleme igapäevaselt: olgu selleks siis automaatne aluste virnastaja või uus tarkvarajupp kesklaos mahalaadimiste paremaks ja kiiremaks korraldamiseks. Üldine trend näitab, et tarneahelat on võimalik kõige rohkem optimeerida uute IT lahenduste toel, mis aitavad keerukate arvutuste ja modelleerimistega seal, kus inimene jääks suurte mastaapide tõttu hätta,“ lisas tarneahela juht.

Hammer märkis, et erinevad tegevusvaldkonnad on elektroonilise infovahetuse kasutuselevõtuga erinevas faasis (näiteks autotööstuses on see pea 100%) ning enam pole ka väikeettevõtjaile piiranguks lahenduste kõrge hind.

„Infovahetuse elektroonilisele kujule viimine on eelduseks heale koostööle ning aitab oluliselt suurendada ka kogu tarneahela efektiivsust. Erinevatel hinnangutel lühendab tehingute infovahetuse viimine paberilt elektrooniliseks nende töötlusaega koguni kuus korda. See omakorda võimaldab üle kogu tarneahela paremini tagada, et õige kaup oleks õigel ajal õiges kohas ning lõpptarbija rahulolev,“ kinnitas ta.

Milline on tarneahea edu valem räägitakse 12.-13. märtsil Pärnu Tarneahelakonverentsil. Vaata esinejaid SIIT .

Autor: Tea Taruste