Väikefirma lükatakse ootamatult vabaturule

Riigikogu tõi uut elektrituruseadust menetledes Euroopa Liidule antud lubaduse täitmiseks ohvriks tuhanded väiketarbijad, kes tarbimiskoha kaudu 1. aprillil avaneva elektrituruga liituvad ja seeläbi elektri eest praegusega võrreldes palju rohkem maksma hakkavad.

Koplis sokke ja sukkpükse tootva Nanso Group Eesti juhatuse liige Andres Ergma näitab Äripäevale usinalt töötavat tsehhi ja räägib, et selleks, et hoones saaks kolmes vahetuses ja viis päeva nädalas ekspordiks kaupa toota, kulub neil aastas 1,6 gigavatt-tundi (GWh) elektrit.

Sellest ei olekski midagi, kui president Toomas Hendrik Ilves ei oleks kinnitanud riigikogus vastu võetud elektrituruseadust, milles on Ergma arvates üks kaval, aga paljude ettevõtete jaoks alatu konks.

"Meie ostame elektrit Paavli Kinnisvarale kuuluva liitumispunkti kaudu. Seaduse järgi käib aga 1. aprillist vabaturuga ühinemine just liitumispunkti kaudu. Siit kapist käib aastas läbi 2,2 GWh elektrit ehk selle järgi liitubki kinnisvaraarendajale kuuluv liitumispunkt vabaturuga," on Ergma nördinud.

Vabaturg ehk hinnatõus kuni 127%Ergma muutub veelgi mornimaks, mõeldes sellele, et vabaturuga liitudes ei tähenda see ometi, et nad ka vabalt börsilt elektrit saaksid osta. "Meie saame kukile ainult päevasel ajal 50 protsenti ja öisel ajal 127 protsenti kallineva elektri," toob Ergma näite, kuidas riigikogus vastu võetud uus seadus tema juhitavat ettevõtet mõjutab.

Sokivabriku juhi tigedusest ei lase masinad end aga heidutada. Sops-sops-sops kukuvad üha uued sokipaarid Ergma selja taga plastist korvi. Juhataja sõnul sopsatused küll elektri hinna tõusu tõttu ei vähene, aga töötajad võivad palgatõusuootuse küll pikemaks ajaks ära unustada.

"Meie jaoks tähendab selline elektrihinna hüpe aastas peaaegu 462 000 rohkem makstud krooni. Ega me seepärast kodinaid kokku pakkima ei hakka, aga ilmselgelt sattusime meie ja tuhanded teisedki liitumispunkti kaudu vabaturuga ühinejad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda," muretseb Ergma.

Miks riigikogu just niimoodi elektrituru vabastas?

"Kui vabatarbija ei või enam elektrienergiat osta reguleeritud hinnaga, on tekkinud alltarbijatel soov saada eraldi elektri(ostu)lepingut, mis võimaldaks neil osta elektrienergiat endistel tingimustel," selgitab riigikogu majanduskomisjoni esimees, Reformierakonna liige Urmas Klaas.

"Selline kunstlik vabatarbija staatusest vabanemine ei anna tulemust, sest elektriturg tulenevalt liitumislepingust ELiga tuleb avada 35 protsendi ulatuses ja sellisel juhul tuleks vähendada tarbimiskogust, mille alusel vabatarbijat määratletakse," lisab ta.

Eestis on umbes 250 ettevõtet, kes tarbivad aastas üle 2 GWh elektrit. Samas ei anna nende firmade elektritarbimine Euroopa Liidule lubatud vajalikku 35% avatud elektriturgu kokku.

Muudatus aitab täita euroliidule antud lubadust

Selleks, et Eesti ikkagi ELile antud lubaduse täidaks, läkski riigikogus läbi ettepanek liita vabaturuga ka tarbijad, kes tegelikult ei kasuta aastas üle 2 GWh elektrit. Samas käib nende "elektrikapist" aastas üle 2 GWh elektrit läbi.

Klaasi teada on selliseid liitumiskohti üle Eesti 299. Sisuliselt peavad kõik nende liitumispaikade taga olevad alltarbijad arvestama 1. aprillist elektri hinna tõusuga.

Sokivabrikant Ergma ütleb, et õnneks hakkab ta tänu Paavli Kinnisvara juhtide õigeaegsele tegutsemisele 1. aprillist ostma elektrit Latvenergo Kaubanduselt.

"Nende pakutud hind tuli kokkuvõttes Eesti Energia hinnapakkumisest madalam," lisas juhataja.

Suurtarbijateks saavad ka poepinna rentijadKonkurentsiameti raudtee-ja energiatalituse juhataja Külli Haab ütleb, et uue elektrituruseaduse järgi toimub vabaturuga ühinemine tarbimiskoha alusel.

"Lihtsustatult öeldes on antud juhul tõepoolest oluline üksnes tarbimiskoht. Kuna ainukeseks tarbijaks on antud tarbimiskohas võrguettevõtja jaoks Paavli Kinnisvara, siis lähtubki võrguettevõtja vabatarbija määratlemisel konkreetsest tarbimiskohast kasutatava elektrienergia kogusest ehk antud juhul 2,2 GWh," selgitab Haab.

Samas möönab ta, et selliseid juhtumeid, kus ühe tarbimiskoha kaudu võivad elektrit saada kümned elektritarbijad, võib olla veelgi.

Sama meelt on ka Eesti Energia pressiesindaja. "Iga tarbimiskoha taga on Eesti Energiale üks lepingupartner. Ühe tarbimiskohaga võib aga omakorda olla seotud mitu liitumispunkti. Näiteks kaubanduskeskuses või ärimajas on meil kliendisuhe hoone haldajaga. Samas puudub meil info kaupluste või äride kohta, kes antud pindadel tegutsevad. Meie klient jaotab elektrit ise oma alltarbijate vahel," kirjeldab pressiesindaja.

Kliendi tarbimiskohas asuvate elektripaigaldiste kaudu elektrit tarbivate alltarbijate hulka Eesti Energia aga öelda ei oska ehk tegelikult puudub täpne info, kui paljusid väiketarbijaid uus seadus puudutab.

Ülemiste Keskuse juhataja Guido Pärnits ütleb, et nii neist kui ka nende 160 rentnikust saavad 1. aprillist vabaturu kliendid. "Meil on seni Eesti Energiaga nn suletud turu leping, mis nüüd peatselt lõpeb," räägib Pärnits.

Tema sõnul koguvad nad praegu hinnapakkumisi, et otsustada, kellelt aprillikuust elektrit osta. "Meie rentnikud ostavad meilt elektrit. Püüame säilitada neile võimalikult soodsa elektri hinna, sest kuigi harjutakse kõigega, on praegusel niigi raskel ajal äkiliselt kerkivat energiahinda palju raskem üle elada kui veel mõni aasta tagasi," on Pärnits optimistlik.

pane tähele

Hinnatõus ähvardab ka osa väiketarbijaid-Elektrituruseaduse paragrahv 13 lõike 1 järgi on vabatarbija tarbija, kes kasutab elektrienergiat selles tarbimiskohas, kus kalendriaasta jooksul ühe või mitme liitumispunkti kaudu on tarbitud vähemalt 2 GWh elektrienergiat. Seega, kõik need tarbijad, kes asuvad ja tarbivad elektrienergiat vabatarbija territooriumil, peavad ostma elektrienergiat sama hinnaga, millega see vabatarbija on elektrienergia elektriturult ostnud.

mis on mis

1. aprillist müüb Eestis elektrit mitu ettevõtet*Eesti Energia*Latvenergo Kaubandus*Nordic Power Management*Baltic Energy Partners*Inter RAO Eesti OÜ