Kreenholmi omanik: peame läbirääkimisi uue partneriga

„Suhteliselt hästi, veel elus,“ vastas Kreenholmi Valduse nõukogu esimees ja finantsjuht Mihkel Õnnis küsimusele, kuidas läinud on. Kahjuks numbritest ei saanud ta rääkida, viidates Rootsi omanikfirma Boras Wäfveri börsiettevõtte staatusele, kes pidi avaldama oma kolmanda kvartali tulemused täna. „Sealt saab ilusaid numbreid näha, enne ma ei saa küll mitte midagi rääkida,“ toonitas ta.

Eile väljastas Boras Wäfveri pressiteate, milles viitab varasemalt öeldule, et ettevõte majanduslik olukord on pingeline. „Käimas on läbirääkimised uue partneriga, et leida olukorrale lahendust, mis muuhulgas hõlmab ka uute aktsiate emiteerimist. Läbirääkimised on lõpufaasis ja ettevõte peab tõenäoliseks nende õnnestumist. Kuu aja jooksul avaldatakse läbirääkimiste tulemused, mistõttu lükati ka 3. kvartali tulemuste avaldamine kuu võrra edasi,“ seisab teates.

Boras Wäfveri grupi büroojuht Nina Sundgren ütles saadetud e-kirjas, et enne tulemuste avaldamist ei saa nad ka kommenteerida, milliseid tulemusi nad ootavad võrreldes eelmise kvartaliga. „Kreenholmi tehases oleme jõud suunanud viimistlus- ja õmblustöödele,“ rääkis Sundgren lühidalt plaanidest.

Kreenholmi toodangu müügi eest vastutab Rootsi kontor ja Boras Wäfveri majandustulemused kattuvad Kreenholmi finantsjuhi sõnul suuresti Kreenholmi enda tulemustega. Miks emaettevõttel nii halvasti läheb, tuleneb Õnnise sõnul suuresti igasugu sotsiaalsetest nõuetest, mis omanikfirmale esitatakse koondamiste tõttu.

Maksu- ja tolliameti andmetel on Kreenholmi Valdusel tänase päeva seisuga üle 6 mln kroonine maksuvõlg ja maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress pea pool miljonit krooni. Enamuse maksuvõlast moodustab sotsiaalmaks 4,5 mln krooniga. Ka emaettevõttel endal on suured maksuvõlad, kirjutas hiljuti Rootsi meedia.

Õnnise ütlusel on augustist saadik oldud Eesti maksuametiga ühenduses, et maksuvõlg ajatada, ja sellest ajast saadik on võlg püsinud enam-vähem sama. „Varsti peaks maksuamet langetama otsuse, kas Kreenholmi maksuvõlg ajatatakse või mitte. Kui ei ajatata, siis tuleb kuidagi oma käibest see välja pigistada, mis meil muud üle jääb,“ nentis Õnnis, kuigi tema sõnul ei olegi see võlg nii ülemäära suur, olles keskeltläbi Kreenholmi kahe kuu maksukulu.

Alates kevadest on Borase Wäfveri juht Kenneth Uddh ka Kreenholmi juhatuse esimees. „Juhtkond on jäänud enam-vähem samaks,“ ütles Õnnis. Signaale ega otsuseid tootmise kinnipanemise kohta või vara müügi kohta Õnnise kinnitusel kindlasti tulnud ei ole.

„See, mis kevadel juhtus, et Borase juhataja istus kahele toolile, hakkas ka juriidiliselt Kreenholmi juhtima, ega see igapäevaselt eriti midagi muutnud,“ rääkis ta. „See küll määrav suunamuutus ei olnud.“

„Eks te ise teate, mis praegu majanduses toimub. Igaühel on raske. Kui kõht on tühi, keegi ei torma voodipesu ostma,“ kurtis Õnnis. „Keerulises situatsioonis oleme ikkagi üllatavalt hästi hakkama saanud,“ leidis ta, pidades silmas töötajatele välja makstud palkasid. „Keegi meid inkassosse või kohtusse kaevanud ei ole, et me neile raha ei maksa. Selles mõttes tuleme ots-otsaga kokku,“ kirjeldas ta. „Ootame paremaid aegu.“

Kui läinud aasta lõpus oli töötajate arv Kreenholmi vabrikus 1000 ringis, siis novembrikuu jooksul peaks Õnnise sõnul töötajate arv vähenema 600-650ni, kui koondamised on lõpuni viidud.

Mullu sai Kreenholmi Valdus 588 mln krooni juures 0,76 mln krooni kahjumit. Aastaga langes käive 24%. Veidi üle kolmandiku toodangust läks Rootsi, pea kolmandik Soome. Eesti turule müüdi 15% kogutoodangust.

Esimesel poolaastal sai Borase Wäfveri 237 mln kroonise (156 mln Rootsi krooni) käibe juures 45 mln krooni (29 mln Rootsi krooni) kahjumit. Aktsia hind langes sel perioodil võrreldes aasta varasemaga pea 60% 13,5 Rootsi kroonini. Täna hommikul maksis aktsia Stockholmi börsil 5,10 Rootsi krooni, olles tõusnud 6% võrreldes eilse sulgemishinnaga.