Keemiatööstuse põhikutsealadel kasvab hõive järgmise kümnendi jooksul 7% ehk ligi 180 inimese võrra, millele lisandub umbes 600 inimest, keda on vaja pensionile minejate asemele, selgub OSKA värskest prognoosist.

- Keemiatööstus Tänassilma tööstuspargis.
- Foto: Andras Kralla
Eesti keemiatööstuses on traditsiooniliste põlevkiviprotsesside kõrvale kerkinud madalama süsinikuheitmega ja suurema lisandväärtusega projektid, samas piirab valdkonda oskustööjõu nappus. OSKA värske prognoos toob esile nii arenevad tehnoloogiasuunad kui ka hariduslüngad, mis võivad tööstuse arengut pidurdada.
„Keemiatööstus on üks energiamahukamaid sektoreid, mistõttu mõjutab rohepoliitika seda eriti tugevalt,“ ütles OSKA uuringujuht Riina Tilk. Tema sõnul liigub valdkond põlevkiviõlist edasi näiteks rohevesiniku, -ammoniaagi ja -metanooli tootmise suunas. Samuti arendatakse CO₂ väärindamise tehnoloogiaid, mis muudavad heite keemiliseks tooraineks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti keemiatööstus on viimastel aastatel pidanud toime tulema pidevalt turbulentse olukorraga, mida iseloomustavad majanduslangus, maksumuudatused, kõrged energiahinnad, kiiresti karmistuvad keskkonnanõuded ja geopoliitilised riskid, kirjutab Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Kärt Alaküla.
Kohtla-Järvel tegutsev Eastman Specialties OÜ tõusis 2025. aasta keemiatööstuse TOPi esikohale, kasvatades 2024. aastal müügitulu 14,8% võrra 87,8 miljoni euroni ning suurendades brutokasumi enam kui viis korda – 1,9 miljonilt 9,6 miljonile eurole. Edu tõid taastunud globaalne nõudlus, energiasäästlikum tootmine ja kontsernisisese müügistrateegia paindlikumaks muutmine.
Kohtla-Järvel tegutseb keemiatehas, mille tooteid lisavad ettevõtted üle maailma mänguasjadesse, lutipudelitesse ning ka toidu ja joogi sisse. Eesti tehasest jõutakse isegi Coca-Cola pudelitesse.
Veterinaarravimite tootja Pharmapark otsib Lasnamäele rajatud uude tehasesse 70 töötajat, kuid Viimsis ja Maardus koondatavatest inimestest ei soovi enamik töölepingut uues kohas sõlmida. Vaatamata parematele tingimustele pelgavad osad muutust, teisi takistab 15 kilomeetri kaugusel asuv uus töökeskkond.
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.