Autor: Siim Külasepp • 8. mai 2024

Raportist selgub, et sektori nelja viimase kvartali (2023. II kvaratl kuni 2024. I kvartal) koondkäive oli 503,1 miljonit eurot ja aasta varasemaga võrreldes kahanes see 30,3%. Käibenumbrid kahanesid viimased neli järjestikust kvartalit ning alates kolmandast kvartalist tuleb koondkäive kahanemist lugeda juba kiireks. Kõige enam kahanes see mullu neljandas kvartalis, kolmanda kvartaliga võrreldes üle 15%. Esimeses kvartali koondkäibe kahanemine küll aeglustus pea poole võrra, kuid vähenemine oli siiski 7%.

Äripäeva infopanga värske metsavarumise konkurentsiraporti leiad SIIT!

Sektori tulemusi kommenteerib KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp.

Terve eelmise aasta kestnud käibelangus metsavarujatel jätkus koondmahtudes ka 2024. aasta esimeses kvartalis. Üleüldine majanduse jahtumine on selgelt mõjutanud puiduhinda. Koroona ajal sööstsid puiduhinnad püstloodis üles, aga sama kiiresti tulid nad peale hinnarallit ka alla. Teisalt oli 2024. aasta esimeses kvartalis näha teatud stabiliseerumise märke või mõnedes sortimentides isegi hinnakasvu. Kuid vähene nõudlus on selgelt mahtusid vähendanud ning kogu metsavarumise sektori käive on endiselt languses.

Puidutarbijaid on kõrgete intressimäärade ja madala kindlustunde tõttu ettevaatlikud, mistõttu on puidutööstus enda toodangumahtu vähendanud, kuna toodete nõudlus on tagasihoidlik. Samas on hea näide küttepuu, kus ühtlane nõudlus hoiab hinda stabiilsena – Erametsaliidu hinnastatistika põhjal on küttepuu aastaga odavnenud vaid 2,1%. Seega energiasektor hoiab küttepuu nõudlust eelmise aastaga võrreldaval tasemel, mis omakorda tagab hinnastabiilsuse. Võrdlusena on jämepalgi sortimentide hinnad kõikunud aastases võrdluses 10-20%.

Metsavarumisettevõtete arv väheneb ja palgad kasvavad

Kokkuvõttes langes sektori ettevõtete käive 2024. aasta esimeses kvartalis 797 miljoni euroni, mis oli 7% väiksem kui eelmises kvartalis ning 24% väiksem kui eelnenud aasta samal perioodil. Käibelangus peegeldab eelkõige mahtude vähenemist, sest hinnad on hakanud 2024. aasta esimese kvartali jooksul kasvama. Mahtude vähenemine kärpis ka sektoris tegutsevate ettevõtete arvu: neid oli 18% vähem kui 2023. aasta lõpus. Sarnases mahus vähenes ettevõtete arv ka eelneva aasta kõigis kvartalites.

Kui sektori käive ja aktiivsete ettevõtete arv jätkas 2024. aasta esimeses kvartalis langust, siis töötajate arv vähenes võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga vaid 0,6%. Metsavarujate mahtude languse taustal võis eeldada, et sektoris töökohtade arv väheneb, kuid seda siiski ei ole juhtunud. Samuti on sektori reaalpalk tegelikult tugevalt kasvanud ja aastane palgakasv on olnud soliidsed 12%, mis ületab selgelt Eesti keskmist inflatsiooni.

Edaspidine sõltub intressimääradest ja majanduse käekäigust tervikuna

Kuni 2024. aasta sügiseni ei ole sektoris oodata suuri muutusi. Võib arvata, et puiduhinnad mõnevõrra veel kerkivad, kuna linnurahu piirab kevadel raietegevusi. Teisalt ei soosi kehv nõudlus hetkel veel mahtude kasvu. Samuti on praeguse kevadise hinnakasvu taga, eriti paberipuu sortimendis, Skandinaavia tööstuste ostupoliitika mõjutuse, mis on suurendanud kevade saabudes märgatavalt oma puidutarneid Eesti turult. Hinnakasv ei tähenda hetkeseisuga kohaliku tööstuse elavnemist. Kas sügisel saadakse ka kohalikul puiduturul paisu tagant välja, sõltub paljuski intressimääradest. Sest kui keskpankurid otsustavad tingimusi leevendada, siis on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, mis peaksid tagama ka mõistliku kasumlikkuse.